juulil 1794. Mned lne ajaloolased on ka vlja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jtkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' vttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises ksitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jeti mistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetttu ei saa selle iseloomu ilmselt heselt hinnata; kige ldistavamalt vib elda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 ha mdukamaks muutuvas suunas
põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilisd numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid. Rooma iidne amfiteater Colosseum on alati masse lummanud. Antiikajal meelitasid rahvast amfiteatri areenal korraldatud elu ja surma peale võitlevate gladiaatorite vaatemängud. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas, mis võlub oma pea kahetuhande aastase ajaloo ja seni paljastamata saladustega. Colosseum on sööbinud ajalukku kui Rooma Keisririigi vägevuse ja julmuse sümbol. Keiser Augustus näiteks lasi korraldada vaatemängu, kus tapeti 10 000 gladiaatorit ja ligi 4000 metslooma lõvisid, tiigreid, sebrasid, isegi kaelkirjakuid. Paljud gladiaatoreist olid surmamõistetud kurjategijad, kes Colosseumi areenal kiskjate söödaks said või kaasgladiaatorite mõõga läbi oma otsa leidsid. Julmad etendused keelati
nii olema. Nüüd aga, kui Torvaldit ähvardab avalik skandaal, ei võta ta vastutust, keelab naisel isegi lastega suhtlemise( 3 last). Näiliselt peab naine jääma endiseks muretuks lõokeseks. Kui Torvald veksli lõpuks posti teel enda kätte saab ja selle katki rebib( Krogstad on suuremeelne), siis räägib Torvald jälle endist juttu: Noral pole vaja millegi pärast muretseda, Torvald kaitseb teda enda sõnutsi kõige eest. Selgub, et kuritegu, mis jääb paljastamata, polegi Torvaldi( ja kogu selle rafineeritud seltskonna ) silmis kuritegu. Uut muutust Nora aga enam välja ei kannata. Ta muutub sõnaosavaks, analüüsivaks. ( Seda on Ibsenile ette heidetud – ei ole usutav, et selline nukukesena elanud naine seda oleks suutnud). Nora lahkub kodunt( muide, jätab maha oma 3 last). Ta ütleb, et tuleks tagasi, kui juhtuks n-ö imede ime( st võrdväärne abielu). ( Ilmselt ta ei tule enam kunagi tagasi.) (Paljud näitlejad keeldusid Nora osa mängimast
teadmine sellest) ja ta ka juhindub sellest teadmisest oma tegudes. Uudne lähenemine jättis kuulajatele sügava mulje. S peeti targaks, sest isegi Delfi oraakel olevat öelnud, et pole targemat meest kui S. ta ise pidas end tarkuse alal asjaarmastajaks, mitte professionaaliks (ma tean, et ma midagi ei tea) Ta katsus inimesi vestluse teel järgi metoodiliselt, sihipäraselt. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja püüab juhatada õpilasi teadmiste juurde esitatud küsimuste abil, paljastamata enda seisukohta käsitletava teema suhtes. Anda sünnitusabi, mitte ise sünnitada (nagu ta ema amet- ämmaemand). Selle jaoks olid mõningad võtted: 1) Iroonia- püüdis leida vastaspartneri jutus vasturääkivusi ja ebakindlust, kuid varjas seda püüdlust mängides rumalat inimest. Nt: kohtab inimest, kes peab end mingil alal teadjaks ja targaks > S mängib rumalat ja küsib lihtlabaseid küsimusi > isik hakkab teda õpetama > S
Paljud gladiaatoreist olid surmamõistetud kurjategijad, kes Colosseumi areenil kiskjate söödaks said või kaasgladiaatorite mõõga läbi oma otsa leidsid. Julmad etendused keelati ära alles meie ajaarvamise viiendal sajandil, veidi enne Rooma Impeeriumi lõplikku langust 476 aastal. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas, mis võlub oma pea kahetuhande aastase ajaloo ja seni paljastamata saladustega. Circus Maximus Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. (vt. lisad pilt 2) Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai
juulil 1794. Mõned lääne ajaloolased on ka välja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jätkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' võttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises käsitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nõukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jäeti mõistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle sündmustest, käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetõttu ei saa selle iseloomu ilmselt üheselt hinnata; kõige üldistavamalt võib öelda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 üha mõõdukamaks muutuvas
5 H.hattenhauer. Euroopa õiguse ajalugu I raamat. Tartu, 1995, lk 84-85 5 ajalooliselt kindlaks tehtud Euroopa õiguslik areng, mis on mingitmoodi seotud Rooma õiguse või mõne teise maa õigusest. Euroopal pole kunagi olnud tavalist õigussüsteemi vaadates õiguslikust perspektiivist, sest Euroopa ei esinda ühtsust. See on teekond läbi Euroopa õiguse arengu, vaatega paljastamata seostele siseriikliku õiguse ning ius commune vahel üldiselt põhineb Euroopa õigus Rooma õigusel või Ladina sihtasutuste tsiviiltraditsioonil. See on ka sissejuhatus Euroopa õigusruumi arengusse kui sellisesse, mis on kasulik parajasti neile, kes sisenevad tänapäeva Euroopa õiguslik maailma. Selles kontekstis on Euroopa Lääne- Euroopa. Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik aitasid kaasa Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopas. Ida- Euroopa läks teist teed ning nende
on kõik need tegelased pälvinud au saada üldnimeks. Näidend toob nii hästi välja, kuidas persoon ennast usust pimestada laseb. Tartuffe on oskuslik karakter, kes tuuakse lavale alles kolmandas vaatuses, muidu räägitakse temast vaid kaudselt. See on väga hea, loob väga hea ettekujutuse inimesest, kelle ümber kogu sündmustik lahti harutub. Mees on lausa uskumatu oskusega perepea ümber sõrme keeranud, näidates välja vaid oma vagadust ja jumalakartlikkust, paljastamata oma pahelisi külgi. Seesuguseid inimesi on ka tänapäeval üllatavalt palju, kahjuks on veel rohkemgi Orgoni tüüpi tegelasi. Ei taheta enam mõelda kaine mõistusega ega oma peaga. Isegi ei kuulata oma lähedasi. Laskutakse ühte naiivsesse kinnisideesse ja püsitakse seal, laskmata kellelgi oma arvamust muuta. Teoses kirjutas Orgon heas usus kõik oma maise vara tema silmis vaesele ja kõige paremale hingele maa peal, kes tegelikult oli selle täielik vastand
juulil 1794. Mõned lääne ajaloolased on ka välja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jätkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' võttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises käsitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nõukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jäeti mõistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle sündmustest, käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetõttu ei saa selle iseloomu ilmselt üheselt hinnata; kõige üldistavamalt võib öelda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 üha mõõdukamaks muutuvas suunas
Siin on isegi sellest võõbast ja polstrist, millest rääkisin, muidugi, kui õieti oskate lugeda, nii ridade vahelt pisut. Peab õppima ridade vahelt lugema, sest meie juures on seal see kõige tähtsam, mitte nõnda, nagu haritud ilmas, kus võib kõik ridadesse panna. Sellest polstrist ja võõbast pole ka meil keelatud, aga teadlased ei võta teda veel kosmiliselt. Darvin paljastas küll looma- ja taimeriigi võõba ja polstri, aga kosmiline võõp ja polster on alles paljastamata. Kas olete kuulnud raamatust: ,,Reis kuu peale"? Kord lähme ka sinna ja siis muutub kohe teravaks kosmilise võõba ja polstri küsimus. Mõistate? Silmakirjalikkuse, pettuse ja vale küsimus ilmariigis. Sellest on teil muidugi raske aru saada. Aga lihtne küsimus: miks on maakeral paiguti nii ahvatlev, lopsakas, tore ja kirev taimestik või üldse pinnakate, mille sekka kuuluvad ka mäed ja orud, jääliustikud, korallid, sädelevad mered? Kas pole see kosmiline võõp ja polster, millega
annaabi.ee 
