12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. See tähendab, et mitte mingil juhul ei ole lubatud tööandjal ilma töötaja nõusolekuta avaldada kõrvalistele isikutele töötaja palganumbrit, ka mitte kodustes tingimustes. On ka öeldud, et tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Samuti on mõlemad pooled kohustatud: 1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi. 2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. 3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. 4) olema teineteise suhtes viisakad.
Seega, kahjuks on ka Eesti just selline, kus naiste haridusest ja õigustest hoolimata on sunnitud paljud naised kirjeldatud taktikat kasutama. Leian tõetruult, et Eesti praegune olukord, kus naised on ühiskonnas vähemtootlikumad ja väärtustatud kui mehed, jah meil kui naistel on samad õigused meestega ega sarnane enam Beauvoiri teoses asetleidvaid olukordi. On sellest hoolimata sarnasused vähemarenenud kui agraarse riigiga, kus naiste ja meeste vaheline sooroll mõjutab nii palganumbrit või positsiooni tööturul olemas. See pole väärtus, mis käib kaasas modernse ja demokraatliku riigiga. Seetõttu, leian, et ainuke võimalus antud soorollist tulenevat olukorda muuta ja parandada on vajadus suurema ja sisukama feministlikke õigusi esindava organisatsiooni loomisele, mis käsitleks ja hoiaks antud teemat aktuaalsena, et probleemi võimalikult kiirelt lahendada ja ühiskonda sellega veelgi paremaks muutes. Sooline diskrimineerimine ja majandusareng
..........................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimused ja nende selgitused.......................................................................lk 4 5. Uurimustulemused......................................................................................................lk 4 5.1 Kas inimeste haridus ja emakeel mõjutab palganumbrit? ...................................lk 4 5.2 Milline seos on haridusel laste arvuga ja töökohaga?...........................................lk 7 5.3 Kas inimese haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?....................................lk 9 6. Kokkuvõte.................................................................................................................lk 12 7. Kasutatud kirjandus....................................................................................
Praeguseks on eestlastele oma tööturu täielikult avanud Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Soome, Hispaania, Kreeka, Portugal, Itaalia, Holland ja Prantsusmaa. See on väga suureks plussiks neile, kes Eestis tööd ei leia ning soovivad välismaale tööle minna. Väljaspool kodumaad on palju rohkem võimalusi, paremad tingimused ja ka tunduvalt suuremad palgad, nii lahkuvadki paljud diplomeeritud spetsialistid Eestist. Iga inimene ihkab muidugi suuremat palganumbrit, kuid Eestile on see halb. Seoses tööjõu vabaliikumisega on Eestist lahkunud mitukümmend tuhat inimest, kuid see on kaasa toonud ka natuke head. Püüdes ära hoida hinnatud tööliste väljarände on Eestis palgad tõusma pannud. Seoses vaba liikumisega on ka töötute arv vähenenud kuna need, kes Eestis tööd ei leidnud läksid seda mujale otsima. Tänu töötute arvu kahanemisele on ka kuritegevus vähenenud ning selle üle võib ainult rõõmustada.
.......8 5.2 Tööandja..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Töötus on nii Eestis kui ka mujal maailmas üsna aktuaalne teema. Ühelt poolt väidetakse, et ei ole piisavalt töökohti ning teiselt poolt jällegi, et ei ole piisavalt tööjõudu. Kuidas selline olukord küll tekkinud on? Töölised nimelt jahivad kõrget palka ning tööandjad kogemusi. Olen täheldanud, et inimesed, eelkõige noored, ei oska endale palganumbrit küsida. Nad kas lepivad koheselt miinimumiga, eeldades, et nad ei olegi rohkemat väärt, või teisalt soovivad saada koheselt kõrget palka, mida enamus töökohad ei suuda pakkuda või ei ole neil inimestel vastavat kvalifikatsiooni. Töötada on lubatud kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Tööleping allub töölepingu seadusele, töövõtu leping ja käsundusleping võlaõigusseadusele. Käesolevas referaadis käsitlen
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on palju räägitud töötusest. Olen märganud, et inimesed soovivad saada head palka kuid hetkel vabad olevad töökohad ei paku neile kas piisavalt või pole inimestel vajalikku kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis
Naersime veel, et ju 17 maakas, kasvatan maheköögivilju venna põllu peal, kartul ja salatid olemas, moosid keedetud, nälga ei jää. Ma arvan, et nüüd on juba küll probleem. Mul pole selle haridusega midagi peale hakata, kuigi olen nii tohutult oma jõudu investeerinud. Küsitakse, kas teil on sellel ala töökogemust. Ei ole, sest ülikool seda ei anna. Nii tulengi neilt vestlustelt löntsis olekuga tagasi. Ja kui vaadata veel palganumbrit, mida neil töökohtadel pakutakse - viimati 4800 krooni-, siis tahaks öelda, et halloo, 48000 peaks selliste teadmiste eest saama. Rumalaim küsimus on, et kellena ja kus te end viie aasta pärast ette kujutate. Sa ei näe küsija sisse ja ei ole ettekujutust, mida pead vastama. Pärast kõiki neid motivatsioonikirjade hunnikuid, mis kõik põrkuvad vastu sedasama seina: teil ei ole töökogemust!
Ning 5. inimene peaks täiesti eraldi olema selle jaoks, et suhelda ametnike ja kontrollidega ning muud kontoritööd joonde ajama. Täitma kõik paberid ja enesekontrollplaanid ning püüda lahendusi leida probleemide üles kerkimisel. Seega kokku võiks aktiivseks ettevõtte toimimiseks vaja minna vähemalt 5 asjalikku töölist. Kuna ettevõtte puhul on tegemist alustava ettevõttega, siis töötajale saab ettevõtte poolt pakkuda, kui mitte head palganumbrit, siis: Uusi ja huvitavaid kogemusi perspektiivikal alal. Võimalust omandada tööde käigus suur spetsialiseerumine ja kvalifikatsioon, kuna paljusid töid saavad kõik kindlasti järele proovida, ning töö heaks toimimiseks koolitatakse kõiki töölisi mitte ainult enda tööülesannete alal, vaid ülevaade antakse kogu tootmisprotsessist üldse. Ka on suhteliselt vaba võimalus oma graafikut ja tööaega planeerida. Kuna meeskond
annaabi.ee 
