tagasi. 2. Paigutage järgnevad protsessid/nähtused loogilisse järjekorda. 3 p. b) keemiline evolutsioon f) Prokarüootsuse teke c)selgroogsuse teke d) püsisoojuse kujunemine a) hulkraksuse kujunemine e) emakasisene areng 3. Millest lähtus Ch. Darwin evolutsiooni selgitamisel? 3p. Darwin lähtus evolutsiooni selgitamisel faktilisel materjalil( paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku), et liikide ajalooline muutumise on tominud ja toimub teaduslikult põhejndatavate seaduspärasuste järgi. Peamine põhjus: Looduslik valik. 3 fakti:Isendite paljunemine, olelusvõitlus, indiviitide mitmekesisus. 4. Leia õige lauselõpp! 3 p. 1. Esimesteks maismaataimedeks olid: c) samblad 2. Imetajad põlvnevad: d) roomajatest. 3. Kõige liigirohkemaks taimerühmaks on kujunenud tänapäevaks: d) õistaimed. 5
tänapäevased jäid ellu. B. Kes esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria? Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, looduslik valik, liigiteke. D. Mida tõestas Louis Pasteur ja kuidas on see seotud elu tekkega Maal? Ta tõestas 1860ndatel, et kõik elus pärineb vaid elusast. 6. Mille alusel määratakse kivimite suhtelist- ja absoluutset vanust? Suhteline vanus - millised kivimid on tekkinud varem ja millised hiljem. Absoluutne vanus - aeg, mis on
olid olulised geoloogilised uuringud (Georges Cuvier). I terviklik evolutsiooniteooria Jean Baptiste de Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevad kuigi aeglases arengus. Elusorganismidele omased 2 tendentsi: Sisemine täiustumistung Kohanemisvõime elutingimustega I teaduslikult põhjendatud evolutsiooni teooria Charles Darwin 1809-1882 (1959 a ,,Liikide tekkimisest"). Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut, teiseks olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast, kolmandaks iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamisel juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ning
Ja kogu aeg otsis ta põhjendusi ja seletusi ideele, mis oli tal tekkinud juba ümbermaailmareisi ajal liigid ei ole maailma loodud muutumatuna, vaid põlvnevad varem elanud liikidest muutuste kaudu. Need otsingud kandsid vilja Darwini evolutsiooniõpetus viis kogu loodusteaduse uutele alustele. Peale ,,Liikide tekkimise'' on Darwini tähtsamateks teosteks ,,Loomade ja taimede muutumine kodustamise tingimustes'' ja ,, Inimese põlvenemine'' Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Kõige kuulsam evolutsiooniteooria ongi tulnud Darwini perekonnast. Esimesed ideed avaldas Erasmus Darwin juba 18.sajandil. Erasmus Darwin oli Charles Darwini vanaisa ning elas aastatel 1731-1802. Kallak, H. (1970). Elusa looduse evolutsioonist. Tallinn: Valgus
konstantsed ajas ja erinevates fülogeneesiharudes. Molekulaarkella alusel arvutatud selgroogsete taksonite divergeerumisajad on heas kooskõlas paleontoloogiliste andmetega, kuid erandiks on hominoidid; viimaste geneetilised erinevused näitavad hoopis lühemaid divergeerumisaegu (C. H. Langley, W. M. Fitch, 1974). Ameerika paleoantropoloogid eesotsas V. Sarich'iga (1976), kes tegelesid primaatide molekulaargeneetiliste võrdlustega, asusid seisukohale, et kõrgemate primaatide paleontoloogilise andmestiku interpretatsioon on ekslik ja et tegelikult lahknesid hominiidid pongiidide eellastest alles 6...4 mln. aastat tagasi. Osa teisi teadlasi aga, nt. biokeemik M. Goodman (1976), usaldavad rohkem paleontoloogia seisukohti ja arvavad, et vastuolud on seletatavad hominoidide molekulaarse evolutsiooni aeglustumisega. Hoolikate molekulaargeneetiliste võrdlustega on näidatud, et see on mitmete geenide (valkude) puhul tõepoolest nii,
Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu- ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest). Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. 8. Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti. Darwini evolutsiooniteooria oli teaduslikult põhjendatud läbi erinevate katsetusmeetodite, Lamarcki õpetus põhines seevastu väheveenvatel argumentidel. Lamarcki arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel, Darwin arvab, et liigid
Miks? Seetõttu, et tänu Hugo de Vries’I ja William Batesoni tööde ja järelduste mõjule, sai prevalleeruvaks seisukoht, mille kohaselt mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik! Seetõttu 20. s. alul ei tunnustanud Darwinit ei mendelistid ega ka paleontoloogid. Viimased põhjusel, et ka nemad nägid evolutsioonis vaid hüppeid. Seda muidugi (nagu me nüüd teame) eelkõige tänu paleontoloogilise materjali äärmisele fragmentaarsusele. EVOLUTSIOONITEOORIA ARENG PEALE DARWINIT evolbio loeng 97-6 Nagu juba öeldud, mendelismi ja darvinismi vahelise sideme ehitamine algas alles kaua aega peale Mendeli seaduste taasavastamist ja kogunisti üle poole sajandi pärast Mendeli seaduste esmaavastamist. Veelgi enam - tegelikult jäi kauaks ajaks geneetika ja darvinismi süntees vaid teoreetikute pärusmaaks. Seda põhjusel, et
morfseks, olemasolu - apomorfseks. Kuid me teame paljude organite ja struk- tuuride taandarengut või kadumist evolutsiooni käigus; seda nimetame tun- nuse reversiooniks. Polariseerimist võime teostada n.ö. oletuse korras, lähtudes varem esitatud hüpoteesidest, oletustest; see on kahtlase väärtu- sega argumenteerimine. On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, harulda- sem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid. Paleontoloogilise andmestiku olemasolul võib polariseerimine olla kül- lalt lihtne; paljude organismi(rühma)de kohta aga see puudub. Kasulikuks on peetud ontogeneetilist meetodit, mis lähtub Haeckel'likust rekapitulatsioonireeglist: evolutsiooniliselt vanemad tunnused ilmnevat varem kui hilistekkelised (s.t. apomorfsed). Tegelikult on see rekapitualt- sioon ainult üks erijuhus ontogeneesis. Ontogeneesi muutumises evolutsiooni käigus võivad esineda ka deletsioon (mõne vahepealse arenguastme eliminee-
annaabi.ee 
