hoolsam, kõige parem 2. i-mitmuse tüvele liidetakse m (lühike i-ülivõrre): ilusaim, suurim, rängim, õnnelikem. I-ÜLIVÕRDE MOODUSTAMISEL PEETAGU MEELES JÄRGMIST: a) Kui algvõrde mitmuse osastavas on id, siis asendatakse d m-ga : kangeid kangeim. b)Kui algvõrde mitmuse lõpul on vokaal, siis lisatakse sellele m : musti mustim, külmi külmim, pikki pikim, korralikke korralikem c)Kui keskvõrdes on erandlikult em, siis i-ülivõrdes on im : paksem paksim, vanem vanim, targem targim, järsem järsim. I-ÜLIVÕRRET EI SAA TARVITADA NEIST SÕNADEST, 1)millest ei saa moodustada i-mitmust; seega ainult : küige hapum, kõige roosam, kõige tublim, kõige südim, kõige tragim; 2) milles i ja j satuvad kõrvuti : kõige kurjem, kõige tühjem, kõige lahjem; 3)mille keskvõrdes on im : kõige hallim, kõige karmim, kõige tömbim, kõige narrim.
(Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 1020%. Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis- aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim. Lumesulamisvee osa aastases äravoolus on väike saartel (lühema ja pehmema talve tõttu) ja Pandivere kõrgustikul (lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu). Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete reziimist. Tuntavaim on vihmaveest põhjustatud veetaseme tõus ja äravoolu suurenemine sajuse sügise korral. Rohked vihmad põhjustavad mõnikord sügisel suuri üleujutusi, nagu oli viimati 1978. Suvise
c) Kujuvaheldus sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide
sõna alguses g, b, d). Laensõna võõraste keelest laenatud sõna, kuid meie keelde sobivaks muudetud, nt comics -> koomiks. Barbarism toorlaenud võõrkeelest, mis pole meie keelde kohandatud, nt cool, okay. VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid,
tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma paksim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Turvast võib kasutada lihtsalt küttematerjalina: kas nii, nagu ta rabast üles võttes on, või siis tihedaks briketiks kokkupressituna. Kuid hoopis suurem väärtus on turbal keemiatööstuse toorainena või turbamudal tervistavate vannide tegemisel. Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil
Tüveülivõrde moodustamiseks võetakse aluseks algvõrde omastava käände vorm ning teisendatakse selle lõpuvokaali: õnnelik-tüüpi sõnades u → e, kõigil teistel juhtudel teiseneb lõpuvokaal a, e, u → i. uus-tüüpi sõnade tüvi on ülivõrdes tugevas astmes kuid teisevälteline. Saadud tüvekujule lisatakse m, nt õnne`lik (: õnneliku) : õnnelikem, `tark (: targa) : targim, `suur (: suure) : suurim, `uus (: uue) : uusim, `paks (: paksu) : paksim. Üksikutel sõnadel on olemas lihtülivõrre, mis tugineb samasugusele supletiivsele tüvevariandile nagu keskvõrregi: `hea (: parem) : parim, lühike (: lühem) : lühim. 28. Pöördsõna Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg,kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Nt vormis elavat ei kajastu pöörde- kategooria
Lühikest ülivõrret ei saa moodustada sepp-tüüpi i-tüvelistest sõnadest, nt hall, karm, tömp, juhm jt. Ka sellistest sõnadest, kus satuksid kõrvuti j ja i, ei moodustata lühikest ülivõrret. Nt keskvõrde vormide märjem, kurjem baasil sünteetilist ülivõrret ei moodustata. Alg Kesk Üli a– e– i (vana – vanem – vanim; ränga – rängem – rängim) a– a– i (kena – kenam – kenim) u– e– i (paksu – paksem – paksim, järsu – järsem – järsim) u– u– e (ohtliku – ohtlikum – ohtlikem) = ik-liitelised AV sõnad e– e– i (noore – noorem – noorim; olulise – olulisem – olulisim) i– i– 0 (lolli – lollim – 0, halli – hallim – 0) 15. Verbi infiniitvormid. Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis
annaabi.ee 
