aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Kust leiti siil? Karjamaalt 2. Kes oli pere karjapoiss? Kusta 3. Mis olid perelaste nimed? Mart ja Maret 4. Mis oli karjakoera nimi? Mobi 5. Kuidas kutsuti pere vana kassi? Tiits 6. Kuhu jõudis ühel korral Kusta musta utetalle otsinguil? Maailma lõppu 7. Mis puust tegi Kusta endale pajupilli? Pajupuust 8. Millega kanti siil koju? Jalarätiga 9. Mida sõi siil? Puuvilju, mitmesuguseid seemneid, putukaid, tigusid, vihmausse 10. Kes päästis Mardi ja Mareti ussi käest? Siil
harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Pingipill, Jauram, Käristi, Parmupill, Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel 2 3
muutub laps kuumaks ja punetavaks. Laps võib kurta kõhuvalu. Koolihirm võib väljenduda ka alkoholi, suitsu või mingite droogide tarvitamisena. Lapseea elulõigule iseloomuliku (võimalikud) haigused tekivad suurelt jaolt vanemate ajapuudusest. Kõige tähtsam ülesanne vanematele on lastega omavahelise hea kontakti omamine. Ülitähtis on armastuse ja turvalisuse jagamine. Lapsed peavad saama oma vanematega koos elada, mängida, lilli korjata, pajupilli teha jne. Lapsed vajavad loomi, keda armastada ja silitada. Ravi. Laste vanuse- ja situatsioonikohaselt rakendatud autogeenne treening (rahule häälestamine) teeb nad omapoolselt aktiivseiks. Täiendatuna nn. avamistegelustega, seega maalimise, joonistamise, muusika, liikumismängude, pantomiimide, voolimise ja meisterdamisega, tähendab see isiksuse olemuse edasist avardumist. Tähtis on ka rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega. 15. Agressiivsus ja toimetulek sellega
Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik)
lähemal. Tibud on pungasoomuste all kogu talve valmina ootel, esimeste soojadega nad kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus) Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas, Pooppuu ja Tuhkpihlakas. Harilik Pihlaka lehed on sulgjas liitlehed. Poopuu lehed meenutavad lepalehti. Pooppuu viljad on suuremad. Pooppuu võib kasvada võimsamaks kui Harilik Pihlakas. Tuhkpihlaka lehe alumine pool on kaetud tuhkhalli karvakorraga, leht sarnaneb pooppuu lehega ning ei ole hõlmine (haruldane , võetud looduskaitse alla).
a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne); c) töö edendamiseks (tulesüütamise, keedu-, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5. Itkud: surma-, pulma-, nekrutiitkud 6. Lastelaulud: 1) lastele lauldavad laulud: a) äiutused ja hällilaulud; b) hüpitus- ja mängituslaulud; c) lastele loetud loitsud; d) laulud kitsamas mõttes. 2) laste eneste repertuaar:
a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne); c) töö edendamiseks (tulesüütamise, keedu-, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5. Itkud: surma-, pulma-, nekrutiitkud 6. Lastelaulud: 1) lastele lauldavad laulud: a) äiutused ja hällilaulud; b) hüpitus- ja mängituslaulud; c) lastele loetud loitsud; d) laulud kitsamas mõttes. 2) laste eneste repertuaar:
Joonas. Kevadõhtu. Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid. Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud. Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla. 11 Eno Raud
Rukkirääk (osjapill) valmistatakse rukki või põldosja kõrrest, mille alumine ots lõhestatakse. Kui puhuda pilli lahtisest ülemisest otsast, tungib õhk läbi lõhede, paneb need võnkuma ja tekitab midagi rukkiräägu häälitsuse sarnast. Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pilli alumine ots on kinni (putke sõlm või punn), selle lähedale on lõigatud pilu, mis putkesse puhumise korral vaheldumisi avanedes ja sulgudes tekitab jämedat häält. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) tegemiseks lõigatakse umbes 15 cm pikkusele sõrmejämedusele siledale pajuoksale puhumisotsast ligikaudu 2 cm kaugusele hammas. Puu tehakse märjaks, koor taotakse lahti ning keeratakse pealt ära. Väljakeeratud puust tehakse puhumisotsa piluga keel ja vastasotsa punn. Niisuguseid pille mängiti kõige rohkem kevadel, kui puukoor oli lahti. Vilepillil sai mängida laulu- ja tantsulugusid.
Peale jõulusid tuli seitsmendasse klassi uus õpilane, nimega Pajupill. Ta oli tõmmu, loperguse näo, kandilise otsaesise, lopsakate huulte, tugevate hammaste, paksude juuste ja lüheldase jändriku kasvuga aastat seitse-, kaheksateist vana. Kandis halli palitut, mille rapatitel heledad neljanurgelised laigud, mis tõendasid, et siin oli midagi olnud, mis nüüd puudus. See oli nimelt kroonugümnaasiumi õpilase palitu, mille rapatitelt eemaldatud sellekohased seaduslikud tunnused. Ka Pajupilli pluus ja püksid tuletasid meelde kroonu õppeasutist, kus nende omanikule oli pandud sulg sappa. Pikkamisi oli täitunud seaduslik karikas, kuni tõusis üle äärte. Oli mitmel korral hoiatatud, oli andeks antud, aga lõpuks ometi pidi ulualust otsima härra Mauruse inimesarmastuse asutises. Milles oli seisnud Pajupilli süü, keegi ei teadnud seda õieti. Tema ise rääkis mingisugustest raamatutest, keelatud kirjandusest, rahvuslikust vaimust, pilkesalmidest ülemuse, usu ja isegi
annaabi.ee 
