külgmises osas Talbkimp Juhivad erutust lihaste proprioretseptoritsest ja naha taktiilsetest reteptoritest piklikaju vastavatesse tuumadesse Tagaväädi keskmises osas Õrnkimp Füsioloogiline funktsioon Paiknemine seljaaju valgeaine väädis Juhtetee Seljaaju juhtefunktsioonid: alanevad juhteteed Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad
olla piiratud suurte liigeste liikuvuse vähenemise tõttu. Nad kukuvad väga sageli. Selle põhjuseks võib olla piiratud liikuvus, mis ei võimalda reageerida kehaasendi muutusele või järsku tekkinud tasakaalu kaotusele. (Talving jt). Kindlasti on vaja arendada kehatüve paindumust ning puusa-ja õlaliigeste liikuvust. Lamades toolil või istudes kušetil on eakal kergem harjutada painduvust. Väga sageli on piiravateks põhjusteks reie sirutaja- ja painutajalihaste jäikus. Neid lihaseid on ise väga raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: Roper, N., Logan, L., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Fogelholm, M., Vuori, I. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Vuori, I., Taimela, S. (1995). Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina. Purity, F. (2014)
Tuleb vältida külma ja saunas vihtlemine aitab. Spondülolistees on kaare lüli nihkumine ettepoole. Esineb sagedamini naistel. Valu ajal trenni teha ei tohi. Peab kasutama korsetti ja tegema seljale üldtugevdavaid harjutusi. Lühikesed reie painutajalihased. Kui tagumised reie lihased on lühikesed, ei saa uuritav sõrmedega puudutada maad, kummardudes sirgete põlvedega ette. Painutatud põlvedega ja istudes ulatuvad käed kaugemale. Sportides tekivad nimmepiirkonna valud. Reie painutajalihaste rigiidsuse vähendamiseks on vajalikud lihaste venitusharjutused. Nõrga selja puhul tekib suhteliselt väikesel koormusel selja valu, pahaolutunne, vajadus muuta tihti selja asendit nii istudes kui ka seistes. Kui muud patoloogiat ei ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14 Kaela vigastused ja haigused Kaela vigastused tekivad otsese löögi või venituse toimel
hiljem teipimine. Sagedasemad rebendid: reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne
beebi jalad tugevamaks ja parandavad nende kordinatsiooni. Tegelikult peaks beebi kandma sobivaid jalanõusid ainult siis, kui ta väljas kõnnib. Rüht = kehahoid = harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Õige rüht Tagab sirutaja-painutajalihaste omavahelise tasakaalu ja pinge lülisamba hoidmisel õiges asendis. Tasakaal on saavutatav keha raskuse õige paiknemisega toetuspinnal. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel. Rindkere on sümmeetriline ja silindrilise kujuga. Õlad asetsevad sümmeetriliselt ja pingevabalt. Abaluud paiknevad lähestikku ning vastu selga. Kõhulihased on heas toonuses ja kõht on lame.
kompressioonneuropaatia. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva randme ristisideme paksenemise tõttu, siis võib kaasneda pidev surve mediaalnärvile. Iga protsess, mis kahandab randmekanali mõõtmeid või millega kaasneb randmekanalit läbivate struktuuride mõõtmete suurenemine võib põhjustada survet n. medianusele. Üldised mediaalnärvi pitsumise põhjused: randmeliigese luksatsioonid, randmeluude murrud, randme painutajalihaste tendiniit, reumatoidartriit, ülekoormussündroom Esinemissagedus esineb sagedamini vanusevahemikus 30-60a , naiste-meeste suhe 3:1, haigestumus 125/100000 elaniku kohta, haigestumisrisk suurem inimestel, kes töötavad kätega (nt. tööstustöö, töö arvutiga, muusikainstrumentide mängimine). 38 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
intensiivraviosakonda. Terminoloogia Elektrivoolu all mõistetakse elektronide voolu ühest aatomist järgmisesse. Voolutugevus (I) – voolutugevus näitab ajaühikus voolujuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka. Seda mõõdetakse amprites (A). Vigastuse ulatus sõltub voolutugevusest. Alla 1 mA pole 598 kehalisi vigastusi oodata. Lahtilaskmispiir on 10–15 mA. Käte tugevate painutajalihaste krambi tõttu pole suure voolutugevuse korral vooluallikast lahtilaskmine teatud tingimustes enam võimalik. Üle 50 mA võivad tekkida hingamislihaste paralüüsid ja südames ventrikulaarne fibrillatsioon. Üle 1000 mA täheldatakse püsivat müokardi kontraktsiooni. Pinge (U) – pinge iseloomustab kahe punkti elektrivälja tugevuse erinevust ning tööd elektronide ümberpaigutamiseks. Pinge mõõtühik on volt (V).
annaabi.ee 
