Esmalt aitab see vigastusi vältida ning teiseks taastada lihase painduvuse. Oluline on seejuures tunda, et lihas venib ning venitamise tunne peab olema meeldivalt talutav, mitte tegema liigselt haiget. Venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. -üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. -abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine -spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Painduvusharjutused võivad olla: -aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks (painutus toimub korduvate hooliigutustega) ja staatilisteks (hoidmised, mis nõuavad maksimaalset painduvust). -passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner, trenazöör) -segaiseloomuga. Võimlemine ja tants 1. Standardtantsud · aeglane valss · tango · viini valss Ladina-Ameerika tantsud
Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse. Painduvust aitab arendada üldarendavad harjutused, abistavad harjutused, eesmärk on liigeste maksimaalne liikuvus, spetsiaal arendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu. Iga liigese liikuvuse suurendamiseks kasutatakse harjutuste komplekse, mis mõjutavad igakülgset painduvust piiravaid tegureid. Painduvusharjutused võivad olla aktiivsed ja passiivsed. Aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks ja staatilisteks. Passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga. Kuna painduvus on kõige parem lapseeas, siis tuleks harjutustega alustada väga varakult. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed, et vältida hiljem tekkivat ebatasakaalu lihaste vahel
Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine. Baas-, tempo-, maksimaalse-, laktaatse kiirusliku- ja alaktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Vastupidavustreeningu põhimõttelised skeemid. Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus. Vastupidavusvõimete testimine. 1.7. Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika (2 tundi) Aktiivne ja passiivne painduvus, anatoomiline liikuvus. Staatilised ja dünaamilised painduvusharjutused. Painduvuse arendamise metoodika. Koordinatsioon, harjutuste sooritamise täpsus ja harjutuste omandamise aeg. Ruumiline orienteerumine, nägemis-, kuulmis- ja kinesteetilised (lihastunnetuse) aistingud, liigutuste rütm, lõdvestusoskus. Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. 1.8. Treeningu juhtimine ja kontroll (2 tundi) Juhtimisprotsessi operatsioonid ja informatsiooni saamise teed. Etapiline- , jooksev- ja
Unistaja ehk ajuripatsitüüp Teie keha pole tõenäoliselt eriti vormikas; kehaehituse poolest meenutate pigem teismelist. Tavaliselt on Unistajal mõnevõrra suurem pea, nõrgalt piiriteldav madalal asetsev vööjoon ja väikesed käed-jalad. Kui muutute ülekaaluliseks, kaldute üleni paisuma, isegi sõrmed ja varbad punduvad. Kehalised harjutused pole teile loomuomased, kuid teie enesetundele mõjuvad kõige paremini jõu- ja painduvusharjutused koos mõningase hulga üldtervendava südame ja veresoonkonda tugevdava treeninguga. Mis puutub ´´küttesse´´, siis kõige paremini tunnete end üldiselt ´´tervislikuks´´ peetavat toitu süües: kergseeditavad valgud ja köögiviljad koos väheste piimatoodetega või viimastest loobudes. Unistaja päev peaks algama toeka hommikueinega. Teie energiatase on kõrgeim hommikul ning kipub päeva jooksul järk-järgult langema. (´´Kehakood´´ J. Cooper, K. Lance 2002 lk 50-53)
Intensiivistub neerupealiste talitlus, kuna vajadus neerupealiste hormoonide järele on suur. Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi funktsionaalne stabiilsus - võime säilitada vajaliku kõrgusega funktsionaalset aktiivsust võimalikult kaua KNS stabiilsus neerupealiste koore töövõime suurus organismi süsivesikute sisaldus. 5. Vahelduva võimsusega harjutused Jaotus välistingimuste iseloomu alusel: kiirus-, vastupidavus-, jõu-, osavus-, painduvusharjutused. Jõuharjutused – eesmärgiks saavutada võimalikult suure massi liikumine Kiirusliku jõu harjutused – eesmärgiks suhteliselt väikesele massile (heiteriist, sportlase keha) suure algkiirenduse andmine 8. Väsimuse tekke põhjused erineva intensiivsusega kehalisel tööl. Kehalisel tööl tekkiv väsimus on oluline bioloogiline kaitsemehhanism, mille peamine ülesanne on vältida keha ressursside ülemäärast kasutamist. Väsimus tekib ja süveneb tööst tingitud
painduvuse taseme ja hoides ära liigeste liikuvuse languse; • venitamine parandab nii lihaste lõdvestusoskust kui ka psüühilist lõdvestumist, tagades hea enesetunde; • stretching tagab optimaalse lihaste venitatavuse kuni neljaks tunniks (aktiivsed venitusharjutused vaid kümneks minutiks). Venitusharjutused jaotatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Dünaamilisteks venitusharjutusteks on hooliigutused, vibutused ja suure ulatuse ning jõuga sooritatud painduvusharjutused. Neid harjutusi kasutatakse liigese liikuvuse ja liigutuste liikumisulatuse arendamiseks. Staatilised venitusharjutused on stretching-harjutused. Kasutatakse lihaste elastsuse suurendamiseks ja kõõluste ning sidemete venitamiseks. STRETCHING Stretching kui lihaste venitusmeetod on tänapäeval väga aktuaalne nii spordis, kehalises kasvatuses kui ka ravivõimlemises, sellel on oluline osa spordivigastuste ärahoidmisel ja ravis. Stretching on väga paljudes keeltes kasutatav
Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuste ulatust, mis sportlane saavutab ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamisest. Passiivne painduvus tähendab liigutuste ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil (partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine). Aktiivse painduvuse ulatus on alati väiksem kui passiivse painduvuse ulatus. Painduvusharjutused võivad olla aktiivsed, passiivsed või segaiseloomuga. Passiivsete harjutuste puhul venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner, trenažöör, jne). Aktiivseid harjutusi võib sooritada vastupanuga ja ilma, siia kuuluvad ka staatilised asendid (hoidmised), hooliigutused. Sportlase koordinatsioonivõimete all mõistetakse sportlase oskust kõige täiuslikumalt,
annaabi.ee 
