........................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne. Mittepiisava painduvuse korral väheneb tunduvalt liigutusvilumuste omandamise protsess
krambid sääremarjalihastes. B löögid rinnulikroolis ülalt alla, selilikroolis alt üles suunas. Ettevalmistavalt jalg painutub põlveliigesest (see on ühtlasi lõdvestusmomendiks). Löök algab reiest, sellele järgnevad säär ja pöid. Löögi e. tõukepinnaks on pöia pealmine pind (sarnaneb löögile jalgpallis). Pöid on löögi sooritamisel lõtv ja painutub passivselt. See tänapäevane variant on kõige efektiivsem, ent on omakorda sõltuvuses pöia painduvusest. C pedaalimine , sarnaselt jalgratta pedaalimisele kus tõukepinnaks on jalatallad. Pedaalivaid jalgade liigutusi kasutati ujumise algõpetuses veel 30ndatel aastatel. Nüüdseks on see unustatud kuigi pedaalivat jalgade tööd alt üles kohtab ka praegu. See kujuneb kui ülakeha on upitatud ujumislauale ning jalad on alla vajunud. Sellises asendis on lihtsam sooritada pedaalivaid liigutusi, kui vastupidises suunas lööke
Kõhulihaste tugevdamine toob kaasa vaagna õige asendi ning tasakaalus vaagen toetab nimmeluud ja hoiab pöiad ja jalad joondus. Kui keha pole enam joondus, ei toimi see enam nii tõhusalt, sest teie kese(kõhulihased, alaselg ja tuharad) aitab keha iga liigutuse tegemisel. Näiteks peab jooksja keha hoidma stabiilsena, et saavutada pikemate vahemaade läbimise kiirust. 3. põhimõte: Kontroll Pilatest on kõige parem kirjeldada kui kombinatsiooni kontrollitud painduvusest ja jõust. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, tehakse liigutust kõige tõhusamalt, kontrollides keha. Keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks. Kontrollita kasutame alati samu tugevaid lihaseid ning nõrgemad lihased jäävadki nõrgaks. Pärast harjutuste selgeksõppimist aitab õige keha kontrollimine seda teha kiiremini. 4. põhimõte: Keskendumine Keskendumine on vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks.
Sümptomid: tugev valu, turse, palpatoorne hellus, jäseme deformatsioon, krepitatsioon, patoloogiline liikuvus, funktsioonihäire. Lahtise luumurru kohal on esmalt oluline sulgeda verejooks. Kahjustatud piirkonda mitte liigutada. Noorte spordiga seotud luumurdudest 84% on ülajäseme piirkonnas. Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010). Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja tugevamast luuümbrisest ehk periostist tulenevalt erinevad laste luumurrud mõneti täiskasvanute omadest. Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). Lastel esinevate luumurdude eritüüpideks on kasvuplaatide vigastused ja täiskasvanutest tunduvalt enam on neil avulsioonmurde. Peatrauma Kesknärvisüsteemi traumad on lastel sagedased. Põhjuseks tavaliselt kukkumine, kokkupõrge või löök kõva esemega vastu pead
Tänapäeval on igal ujumisstiilil mitu erinevat variatsiooni. Variatiivsuse allikaks on pidev loominguline treeneri ja treenitava koostöö, mis arvestab: Sportlase individuaalsete iseärasustega Biomehhaanika seaduspärasustega Võistlusreeglitega Isiklike kogemuste ja uute tendentsidega ujumises Tippujuja tehnika on individuaalne. Liigutuste iseloom sõltub ujuja andekusest, sportlikust kogemusest, kehaehitusest, painduvusest, jõust jne. Kuid individuaalsuse taga on alati tehnika üldised seaduspärasused ja iseloomulikud jooned, mis on omased ratsionaalse tehnika variandile. (Alezin 2009: 9) Haljandi (1986) pakutud tehnilise meisterlikkuse täiustamise metoodika põhineb komplekssetel tehnika mudelitel, mis olid välja töötatud iga ujumisstiili jaoks. Antud mudeliteeripäraks on see, et nendes on detailselt sõnastatud nõuded ja orientiirid, mis iseloomustavad ujuja peamist
Sümptomid: tugev valu, turse, palpatoorne hellus, jäseme deformatsioon, krepitatsioon, patoloogiline liikuvus, funktsioonihäire. Lahtise luumurru kohal on esmalt oluline sulgeda verejooks. Kahjustatud piirkonda mitte liigutada. Noorte spordiga seotud luumurdudest 84% on ülajäseme piirkonnas. Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010). Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja tugevamast luuümbrisest ehk periostist tulenevalt erinevad laste luumurrud mõneti täiskasvanute omadest. Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). http://medlibrary.org/medwiki/Salter-Harris_fractures#Types http://healthguide.howstuffworks.com/fractures-across-a-growth-plate- picture.htm Avulsioonmurru (ärarebimismurru) puhul tekib järsu ja jõulise lihastõmbe korral apofüüsi (kõõluste ja sidemete kinnituskoht luul) vigastus. Side või
õmblejatel, koristajatel, arvutihiirega töötamisel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider) Sulgpallis esineb seda sellepärast, et enamik lööke vajab küünarvarre pööret. ( Foto 4) Vigastus tekib tavaliselt keskeas inimestel, kui kõõluste-lihaste elastsus on vähenenud ning kõõlus on muutunud kuivemaks. Vigastus võib tekkida valest sporditehnikast, järsust üleminekust kergemalt reketilt raskemale, ebasobivast reketi käepidemest ning ka käelihaste vähesest painduvusest. 1.1.5 Marrastused Marrastus kujutab endast naha pindmise kihi kahjutust, mis tekib hõõrdumise või kriimustuse tagajärjel. (Männik 2008) Autori kogemus mängijana näitas, et sulgpallimängus on marrastusi lihtne saada, eriti siis kui on matiga väljakud, mis on veidi karedad ja võivad sportlasel kukkudes naha maha kraapida. 1.1.6 Villid Ville põhjustab naha hõõrdumine vastu pinda. (Männik 2008)
annaabi.ee 
