Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paindetugevusega" - 10 õppematerjali

Polüamiidid
5
ppt

Polüamiidid

Polüamiidid on: polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm ­CO- NH-. Neid saadakse Aminohapete polümerisatsioonil : valged või helekollased suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid Tööstuslik polüamiid Imekerge ja sealjuures väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv. Mikrokiud laseb küll mikroskoopilistest avadest veeauru välja, kuid ei lase vett sisse. On termoplastiline, seega on seda kerge kuumuse mõjul vormida.

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
Polüamiidid
1
doc

Polüamiidid

Polüamiidid Polüamiidid, polümeerid, mille makromolekulide elementaarlülisid ühendavad nn. peptiidsidemed (­CO­NH­). Polüamiidid on valged või helekollased, suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid; ei lahustu enamikus orgaanilistes lahustites, lahustuvad kontsentreeritud mineraalhapetes, mõnedes fenoolides ja orgaanilistes hapetes. Polüamiide saadakse ahela lõpus aminorühma sisaldavate aminohapete (7­ aminodekaanhappe, 9­aminononaanhappe, 10­aminodekaanhappe) polükondenseerimisel, laktaamide (nt. 6­aminoheksaanhappelaktaami) astmelisel polümeriseerimisel vee manulusel ning diamiinide (nt. heksametüleendiamiini) ja

Keemia → Keemia
95 allalaadimist
Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine
7
docx

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine

nr. 1s 20.6 2s 20.3 20.4 0.0349 3s 19.8 4s 20.9 1v 18.0 2v 17.9 18.0 0.0359 3v 17.8 4v 18.2 Tabel 4.6 5. Järeldused Katsete tulemusel leidsime, et sinine katsetatud EPS on suurema keskmise tihedusega, suurema paindetugevusega, väiksema veeimavuse ja soojuserijuhtivusega. Koormustulemused olid valgel ja sinisel EPS-il ligilähedased. Katsete tulemusena leitud soojuserijuhtivused on ligilähedane õppejõu poolt antud soojuserijuhtivustega (valge EPS 0,0355 W/(mK) ning sinine 0,0344 W/(mK)). Antud töös kasutatud EPS-i plaadid vastavad klassifikatsiooni alusel sinine EPS 120 ning valge ka EPS 120.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
28 allalaadimist
Praktiline töö sünteeskiudude kohta
38
docx

Praktiline töö sünteeskiudude kohta

Tallinn: Infotrükk. Märja kanga kaal: 1,17175-(-0,0033)=1,17505g. Märgudes suurenes kanga kaal 154% võrra, ehk selgus, et kangas on hea vettimavusega. Lisaks märgus kangas ning paistis läbimärg, kuivas üsna kaua. Järeldus: Katsest selgus, et modakrüül on samuti hea vettimavusega nagu akrüülgi. Polüamiid (PA) Omadused Polüamiidi lähteaineteks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiid on sirge, hea hõõrdekindluse ja paindetugevusega, elastne, esineb pillingut. Tugevus ja venivus varieerub. Polüamiid sulab põledes, leegist eemaldades põlemine lõppeb ning samal ajal eraldub põlenud luud meenutavat lõhna. Märgumine omadusi ei muuda.4 Kangas Põlemine Kangas hakkas sulama juba leegi kõrval, kanga külge leeki ei tekkinudki. Põles/Sulas suhteliselt aeglaselt. Järeldus: Katse kinnitas, et polüamiid põleb sulades ning ilma leegita. 4 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat

Materjaliteadus → Kiuteadus
85 allalaadimist
PUITMATERJALID
13
doc

PUITMATERJALID

kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb lõpptulemus parema kvaliteediga kui oli tooraine. Sõrmjätkatud saematerjali kasutusvaldkonnad langevad enamuses kokku normaalse saematerjali omadega, milleks on nii kandvad kui mittekandvad konstruktsioonid. Siiski tuleb arvestada sõrmjätkatud saematerjali suhteliselt väikese paindetugevusega, kuna jätkukohad võivad painde mõjul järele anda. Materjal peab aga väga hästi vastu survele pikisuunas, mis lubab teda kasutada seinakonstruktsioonide vertikaaldetailidena. Ka katusefermide ja I- profiiltalade valmistamiseks on ta sobiv. Laialdaselt kasutatakse sõrmjätkatud saematerjali akna- ja uksepiitade valmistamiseks, kusjuures tema mõõdud mängivad vähem, võrreldes tavalise saematerjaliga ning seda eriti tingimustes, kus ruumi sisetemperatuuri ja

Materjaliteadus → Puiduõpetus
15 allalaadimist
PUITMATERJALID
26
doc

PUITMATERJALID

kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb lõpptulemus parema kvaliteediga kui oli tooraine. Sõrmjätkatud saematerjali kasutusvaldkonnad langevad enamuses kokku normaalse saematerjali omadega, milleks on nii kandvad kui mittekandvad konstruktsioonid. Siiski tuleb arvestada sõrmjätkatud saematerjali suhteliselt väikese paindetugevusega, kuna jätkukohad võivad painde mõjul järele anda. Materjal peab aga väga hästi vastu survele pikisuunas, mis lubab teda kasutada seinakonstruktsioonide vertikaaldetailidena. Ka katusefermide ja I- profiiltalade valmistamiseks on ta sobiv. Laialdaselt kasutatakse sõrmjätkatud saematerjali akna- ja uksepiitade valmistamiseks, kusjuures tema mõõdud mängivad vähem, võrreldes tavalise saematerjaliga ning seda eriti tingimustes, kus ruumi sisetemperatuuri ja

Ehitus → Ehitus
23 allalaadimist
Kipsi protokoll
12
docx

Kipsi protokoll

Tulemus on tavapärane. Tardumine oli ebaühtlane (vt graafik 1), sest segu oli kehvasti läbi segatud. Materjali paindetugevus on oluline näitaja materjali vastupidamisel paindelistele välisjõududele. Madala paindetugevuse korral tekivad jõu mõjul materjali sisse kiiresti praod ning materjal puruneb kergesti. Paindetugevus oleneb sellest, kas materjal on habras või sitke. Paindetugevused määrati neljas eri tingimuses kivistunud kipsisegu proovikehade puhul. Kõige suurema paindetugevusega kehad olid need, mis kivistusid soojas kuivatuskapis 50 oC juures. Nende keskmiseks paindetugevuseks arvutati 6,84 N/mm 2. Tulemus on tavapärane. Tugevuselt teisel kohal olid laboratoorsetel tingimustel kivistunud kehad, mille keskmine paindetugevus oli 6,80 N/mm2, seega praktiliselt sama väärtus, mis soojas kuivatuskapis kivistunud kehadel. Vee sees kivistunud kehade keskmine paindetugevus oli 3,66 N/mm 2. Tulemus on väike. Vee kohal ehk niiskes keskkonnas kivistunud kehade keskmine

Ehitus → Ehitusmaterjalid
19 allalaadimist
Eesti keele väljendusõpetus-LAUSE VORMISTAMINE
11
docx

Eesti keele väljendusõpetus: LAUSE VORMISTAMINE

ühegi aktiga reguleerimata > ei ole ühegi aktiga reguleeritud.  Kõnekeelsed vormid on ärme teeme, ärme võtame jne. Sobivam on ärgem tehkem, ärgem võtkem. ENESEKONTROLL: Mitte isa läheb reisima, vaid ema. Seda seadet kasutatakse mitte täie võimsusega. Tais ma olen mitte esimest korda. Juhan mitte (ei palu/palub), vaid nõuab. Ma pole kunagi lubadusi täitmata jätnud (ja ei/ega) kavatse seda teha ka tulevikus. Plaat on hea paindetugevusega (ja ei/ega) vaja siledat alust. Kas mitte perekonnatundest (ei saa/saab) kõik alguse? LISAND Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu. NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk, pealinn Tallinn Pärnus, meie suvepealinnas,… Jaan Kross romaanikirjanikuna  Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas.

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
17 allalaadimist
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

ja ka kõvaduse ning abrasiivkulumiskindluse vähenemise. Kui C-sisaldus on alla optimaalse (6,12 mass%), siis osa Co lahustub W2C ja tekib struktuuris kaksikkarbiid (W6Co6)C ehk nn. KDEUDV - faas. Sulami paindetugevus langeb, kuid kõvadus ja abrasiivkulumiskindlus kasvab (joon. 25). Olulist osa paindetugevusele on ka legeerivatel lisanditel ja struktuuril.Peeneteralised kõvasulamid on suurema kõvaduse ja paindetugevusega (joon.27). Joon. 23 WC-Co kõvasulamite kõvaduse ja paindetugevuse sõltuvus sidaaine sisaldusest. 52 .Joon.24 WC-8%Co kõvasulamite paindetugevuse sõltuvus temperatuurist. Joon.25 Süsiniku sisalduse mõju WC-Co kõvasulamite paindetugevusele. 53 a b Joon.27 WC-Co kõvasulamite kõvadus (a) ja paindetugevus (b) sõltuvalt sideaine

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
84 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

urere ­ kõrvetama; dioica ­ kahekojaline. Sugukond nõgeselised. Kasvukoht: niisked huumusrikkad metsad, eriti kuusikud, lepikud ja klindialused metsad, pargid, niidud, jõekaldad, mererannad, hoonete ümbrused, aiad, varemed jne. Lämmastikulembene taim. Kõrvenõges on tugeva risoomiga ja sügava juurestikuga kõrge (kuni 2 m) püstpüsik. Varred neljakandilised, suure tõmbe- ja paindetugevusega, sest neid toestavad niinekiud on pikimad meie taimestikus (5-7 cm). Vartel ja lehtedel on nii kõrve- kui lihtkarvu; kõrvekarva habras tipp puudutamisel murdub ja nahal olevasse haavakesse vabaneb närvilõpmeid ärritav aine (histamiini, atsetüülkoliini jt. segu). Kõrvenõgese piklikmunajas lehelaba on kuni 12 cm pikk ja kuni 6 cm lai. (Raudnõgesel elliptiline lehelaba kuni 6 cm pikk ja kuni 3 cm lai). Õisikutes on kas ainult isasõied või ainult emasõied

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun