w(Q) = G = 84 GPa 2GAred Ared = 4,5 cm2 0.7 0.6 0.5 Siire (mm) 0.4 Katseline Paindest 0.3 Arvutuslik 0.2 0.1 0 0 5 10 F (kN) 15 20 25 Joonis 2. Siirde sõltuvus tala koormusest 4.2. Pinged varda kesklõikes 400 300 200 Moonded (10-6) 100
Otsapinna viltusus horisontaalis (p) ± 10 Otsapinna viltusus vertikaalus (v) ± 15 Eeltõus L/1000, kuid mitte rohkem kui ± 30 Tarilapid (t) - keskplaat (piki ja põikki) (t1, t2, t3, t4) ± 20 - ribid (piki ja põikki) (t1, t2) ± 30 - tarilappide süvistus ± 10 * - valitakse suurim näit ** - kõrvalekalle projektiga eeldatud paindest, mis sisaldab võimalikku eeltõusu ja arvutuslikku painet (koormusi, iga ja olukorda arvestades) · Õõnespaneelid Mõõtmise koht Lubatav hälve (mm) Normaalklass Pikkus (L), ± 20 Mõõdetakse paneeli ülapinna keskelt Laius (b) * - standardlaiusega (1196) paneel ±5
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Hamba paindest tulenev ohtliku punkti tõmbepinge Ft 1811 Ka Kv Km K I 1 1,8 1,6 1 466 MPa , kus bm J 20 2 0,28 Geomeetriategur J = Y/K võtab arvesse: Lewis’e teguri Y ja pingekontsentratsiooniteguri K. Tabel 4. AGMA geomeetriateguri J väärtused paindele hambumisnurga 20 kraadi ja sisselõiketa evolventprofiili jaoks väiksema täpsusega hammasülekannetes.
Hamba profiili laius h = t = p/2, kus samm p = m = 2,5 = 7,85 mm => h = 7,85/2 =3,93 mm L/h = h/6mY = 3,93 / 6·2,5·0,426 = 0,61 Pd on hammaste samm tollides ,,pitch" Pd = N / d jaotus (tollides) 200 mm => 7,87 tolli. N on hammaste arv. Pd = 65/7,87= 8,259 tolli rt= 0,3/Pd = 0,3/8,259 = 0,036 tolli ehk 0,914 mm K= 1,85 Kui S = 1,5 , siis (D)-1 = 1,5 · A = 1,5 · 185,1 = 277,65MPa (< ~ 0,5u= 275 MPa) [S] = 1....1,5 4. Paindeväsimuse täpsem analüüs Hamba paindest tulenev ohtliku punkti tõmbepinge Ft 3100 = Ka Kv Km K I = 1 1,4 1,3 1 = 322,4 MPa, kus bm J 25 2,5 0,28 Geomeetriategur J = Y/K võtab arvesse: Lewis'e teguri Y ja pingekontsentratsiooniteguri K. ___________________________________________________________________ 4 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
Kraateri vea tekkimise põhjused: keevitusvool on liiga suur; keevituskiirus on liiga aeglane; keevituskraater ei ole täielikult täidetud ja keevitamine on liiga järsku lõpetatud. Selle vältimiseks tuleb valida õige keevitusvoolu suurus, vajalik keevituskiirus ja lisavarrast tuleb lisada niikaua kuni ta veel sulab, ehk suurendades voolu langemise aega ja sellega siis täitub ka kraater. Defektide tekkimine keevitusaparaadist. Liiga tugevast paindest või vanane-misest tekkinud voolikute paketi purunemine. Kaar põleb ebastabiilselt. Murdekohas toimub gaasi pihkumine, tagasivoolu kaabli murdekohad kuumenevad üle, mis võivad viia tulekahju tekkimiseks. Tagasivoolu kaabli klemm pole korralikult ühendatud või ühenduskoht puhastamata. Kontakttakistus on suur ja ebaühtlane. Tekivad raskused kaare süütamisel ja kaar põleb ebastabiilselt. Voolikute pakett on millegi raske eseme all või tugevasti painutatud.
67. 3. Tõmbneedid needivarb on seest õõnes: 68. Kirjeldada neetliidete kujundamise reeglid. 69. 1. Vähim neetide arv liites on 2; 70. 2. Ühes konstruktsioonis kasutada võimalikult samaläbimõõdulisi ja samatüübilisi neete; 71. 3. Tõmbele või survele töötavates elementides tuleb needid paindest tingitud lõikekomponendi vältimiseks paigutada elemendi raskuskeset läbivale teljele või telje suhtes sümmeetriliselt; 72. 4. Korrosiooni vältimiseks kasutada detaili materjalidega sama tüüpi materjalist neete. 73. Alumiiniumist ja terasest detailide liitmisel tuleb pinnad tingimata isoleerida (lakk, kummikiht, bituumenkangas); 74. 5 Mitmerealiste õmbluste korral järgida5. Mitmerealiste õmbluste korral järgida neetide
Joonisel 2.4 on esitatud tüüpkiu eluiga puudutav arvutuslik kõver.Nüüd kasutame koormustestis tavaliselt 0,69GPa tõmmet,mis vastab 1% 125µm kiu venitusest. 17 Joonis 2.4 Kiu eluiga koormustesti venituse ja kasutusaegse venituse funktsioonina Jooniselt 2.4 näeb,et kiu eluiga on üle 30 aasta,kui seda kasutusaegne venitus on alla 1/3 koormustesti omast. Venitus võib tomida otsest tõmbest või paindest. Kiu painutusraadius on suur võrreldes kiu läbimõõduga,rääkimata makropainutusest.Kiudude mõõdud ja tolerantsid on täpselt määratud.Alljägnevas tabelis on need antud: Mitme laine kiud GK Ühe läine kiud SM Tuuma läbimõõt 62,5 +/- 3µm Lainevälja läbimõõt 9,3 +/- 0,5µm Tuuma elliptilisus <6 % Lainevälja detsentraalsus <1,0µm
seinas esile painde. Roovi arvutatakse I etapil, nagu oleksid mlemad vööd toetatud, seejärel rakendatatakse kinnitusjõuga võrdne, kuid vastassuunaline jõud roovi vabale vööle. Osa sellest jõust kandub profiili seina painde kaudu kinnitatud vööle. See jõud tekitab punkti a suhtes paindemomendi, mis tasakaalustatakse vertikaalkoormuse rakenduspunkti siirdest tekkiva momendiga. Vaba vöö külgpaigutusest ja seina paindest tulenevalt on ühe kinnitatud vööga profiili kandevõime väiksem kui profiilil, mille mõlemad vööd on kinnitatud. Juhul kui kinnitamata on surutud vöö, on roovi ja kinnituselementide tööolukord veelgi ebasoodsam, kusjuures suurenevad ka vöö kinnituselementide sisejõud. Sellise Z-roovi Teras 1 102 kandevõime on väiksem kui kinnitatud surutud vööga Z-roovil.
koormus 5 kN/m2 ja see paikneb sisetingimustes (keskkonnaklass C1). Plaadi paksuseks on valitud 240 mm (et tekkivad läbivajumiste oleksid vastuvõetava suurusega); plaat tehakse be- toonist C25/30 ja armeeritakse armatuuriga A500H. Dimensioneerida läbisurumisarmatuur keskmine posti juures. Arvutus: Armatuuri betoonkaitsekihi paksus jaotise 3.4 järgi cnom = cmin + cdev = 15 + 10 = 25 mm. Valime plaadi paksuseks 240 mm ja arvestame et postide ümber paikneb plaadis paindest tek- kivat tõmmet vastu võttev armatuurvõrk 16/16/100/100. Plaadi kasulik kõrgus d = 240 25 16 200 mm. Plaadi arvutuslik omakaal gd = 1,2×0,24×25 = 7,2 kN/m2. Plaadile rakendatud arvutuslik kasulik koormus qd = 1,5×5 = 7,5 kN/m2. Plaadile rakendatud arvutuslik kogukoormus pd = 7,2 + 7,5 = 14,7 kN/m2. Plaadi 6×6 m alalt postile kanduv koormus Pd = VEd = 6×6×14,7 = 529 kN. Plaadi maksimaalset läbisurumiskandevõimet kontrollime avaldisega (7.13):
annaabi.ee 
