rakkude kokku kleepumine,viib surmale. Samanim.antikeha ja geen langevad kokku Polügeensus-genot om,mille korral isendi 1 tun'se määr. osaleb samaaegselt mitu m.alleelset geeni(inim.kasv,kehakaal,nahavärv)Dihübriidne-ristam,millekorral uuritakse 2 geenipaari poolt määr.2tunnusepaari pärandumist(seemne pind/värvus) Lookus-piirk.krom's mis määr.ära 1 tunnuse sugukrom- isendi soo määrav krom,mille arv on er. sugupooltel erinev.N'l XX; M'l XY,paikn sugur 1 ja keharakkudes 2 nukleotiidi mood.seost n-alus,süsinik,p-hape Nukleiinh- polümeer,mille monomeeriks on nukleotiidid Autosoom- krom,mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil norm isenditel ega sõltu nende soost suguliit. geen-inim X-krom's paiknev geen suguliit puue-inim puue, mida määrav geen paikn X-krom's Daltonism-punarohepimedus,inim esinev suguliiteline puue,mis tuleneb rets alleelidest X-krom's
kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad aset tõusvad magmavoolud.süvikud-mandrite serv läheduses paikn kitsad vagumused.mil põhjad on ümrusest mitm km sügavamal.kivimite liigit settek(liivakivi,lubjak) ,moondek(gneiss,kvartsiit) ,tardk(graniit)maavara-maapõues leiduv orgaan v mineraal loodusvara,võimal tasuvalt kasutada(fosforiit,maagaas,nafta) metallmaake leidub-van mäestike mäemassiivide ümbr.settelisi maav- mandriline rift-kui tõusvad magamavoolud arenevad mandri piires(reini org,schwarzwald,vogeesid,eifel,ardennid)panagasmäestike eh-koosn
metallurgia,koksisüsi*paiknemine:USA,vene,Hiina *tootjad:Hiina, USA,India *Exp:austraalia,indoneesia,Hiina *Imp:Jpn,Lõuna-korea,Holland elised:palju varusid,uued mehhaniseeritud kaevandused teevad kättesaadavuse lihtsaks*puudused:õhusaaste, rikub maastikke*varusid 230 aastaks*eur vanad piirkonnad: Ukraina,Sks, Poola, Uued:siber ..Am vanad:Apalatsid, uued:Usa ja kanada lääneosa VEE EHK HÜDROENERGIA:5%taastuv, alternatiivne*kasut:elekter *paikn* suure langu ja energiasisaldusega jõgedes nt Mississipi,Kolumbia,Yukon *Tootjad:Kanada, Usa,Brasiilia.* Exp:norra, kanada ,bras *Imp:kaudselt. *eelised:jooksvad kulutused väiksed,ühtlustab vee taset, omahind madal, ei saasta *puudused:jaamade ehit, kallis, sots ja keskkonna probleemid jaamade ehitusega, ajaloomälestiste kannatamine, ainult energiarikastele jõgedele TUUMAENERGIA5& taastumatu, trad* kasut:elekter,tuumapomm,allveelaevades*Paiknemine:LAV,USA, Kanada *tootjad:USA,Prant,Sks
metsadvees, kaarrood *niidutaimed-ojamõõl rõhu all(t)->kivistumine *juhtk varres, *viljapuud-õunap, kasut inim poolt: korrapäratu hajusa paikn kreegip,ploomip, *kütteks *õie osi enam 3 või selle pirnipjne kordne arv maavitsalised:
teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel esineb madalrõhkkond, mis koos pooluste kõrgrõhkkonnaga tekitab 60-ndatel laiuskraadidel läänetuuled. 60-ni. Polaar idatuul: 90-ni. Mussoon: suurte mandrite äärealadel maism ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtum. Rannikupiirkond
põlv) jalaliiges (alum. ja ülem. hüppeliiges) -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon, sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus 2. Lihased sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud, filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas sirutus - suur tagumine pea sirglihas pööramine - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas, pea rihmlihas kere-- painutus - kõhu sirglihas sirutus - lülisambasirgestaja, ristijätke-ogajätketrakt (multifiidused) pööre - ristijätke-ogajätketrakt (rotaatorid), sisem. ja välim. kõhu põikilihas külgkallutus - lülisambasirgestaja (niude-roideosa), nimme-ruutlihas
Kõõrdsilmsust võivad tekitada silmamunaliigutajanärvide/-lihaste häired. Keskajus asuvad veel punatuum (nucleus ruber), mustaine (substantia nigra), katmik (tectum) nende tuumade põhifunktsioon on lihaste toonuse regulatsioon, eriti sirutaja-ja painutajalihase vastastikuse toonuse hoidmine. Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus
seejärel mitmesuguseid rakusiseseid keem. reaktsioone. 1.5. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisterinikeste süsteem, mis moodust. tsütoplastavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seot. mitmete ainevahetuslike protsessidega. MISSUGUSTE OMADUSTEDA ON TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK? Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paikn. valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesis selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE? Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub ribosoomide arv tuhandeteni.
p orbit-de Arvuline väärtus sõlt valitud ühikust ja välj-tuna 1 mol gaasi kohta FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid) puhul, mis on ruumiliselt orient-d täisnurga all sõltub kattumise normaaltemp-l on nt 0,082 liitrit atmosfääri Kelvini kraadi kohta. 1. 4 Kordsete suhete seadus kui 2 elem-i mood-vad teinet-ga ulatus peale tuumade vah-se kauguse, kattuvate orbit-de paikn-st. Gaasi oleku võrrand tingim-tes, kus moolide arv ja temp ei muutu, mitu ühendit, siis ühe elem-i kindlale massile vast-d kahe elem-i Elem-d püüavad reakts-des omandada väliskihile 8 elektroni sel juhul on tuletatav Boyle´-Mariotle´I seadus. massid, suhtuv ükst-e nagu lihtsad täisarvud. N: N2O, NO, N2O3 rida nim.oktetiks OKTETT. Boyle´-Mariotte´I seaduse definitsioon:
Minvooluhulgad esin küllastumusvööndis olev v, mis on otseses vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga (surveta põhjavee väljavoolukohad) Hüdrograaf Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine põhjaveekiht üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine
basiilikaks. Koor, kesklööv ja Maarja kabel võlvit kaunit hilisgoot tähtvõlvidega. Euroop kõrgemat hulka kuulund gooti telkkiiver läänetornil. Kiiver on korduvlt põlend ning hetkel 123,7m. Sisekujund negooti stiilis. Ainsana kasut kujundamisel fiaaltorne ja ristlillikut. 5) Dominiiklaste Püha Katariina klost-asut 1229, tegut 1246-1525. 1531-suur tulekahju. Kirik tänasen säilind aint müürid ning 2 14.saj pärin lääneportaali, kloost säil 4nurkne siseõu ka osa selle ümber paikn ruumidest ja neid ühend ristkäigust. Õue põhjatiivas asunud munkade söögisali(refektoorium) kohal ehit 19.saj katoliku kirik. 6) Tsistertslaste Püha Miikaeli (Mihkli) nunnaklost- rajat 13.saj keskl ning sulet 1629.a 1631.a rajat sinna gümn. Vanimad ehitusosad on Gagi ida- lääne-põhjatiivas, kus I korrusel( keldrikorrus) asuvd kahelöövil v tsentraalse ruumikompositsioonig saalid- otstarbe teadmata. Aulas oli nunnade söögisal(refektoorium). Kloostrihoonest kuuluv kirik on 18
3 Rohusaak 40-45 päeva hiljem ja 4 rohus mis saadakse keraheinalt ja hübriid lutsernilt tuleb korist mitte hiljem kui Okt alguses. Rohu niitmise kõrgus suve esimesel poolel 6-10 cm maapinnast. Suve teisel poolel peab olema niidu kõrgus 10-14 cm. Rohumaade niitmist saab alust kõigepealt sellistelt niitudelt, mis alustavad kasvu varakult ja need on mineraal mullal asuvad põldheina rohustud. Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem
Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU E. ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ° on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega ° Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku > karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad oganellid ribosoomid. > siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Ribosoomide ehitus ja ülesanne ° Iga ribosoom on kaheosaline ° Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest ° Ühes rakus ulatub arv tuhandeteni ° Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 3 > läbi tuumamembraanide pooride liiguvad tsütoplasmasse
geotermiline gradient, mis näitab, mitu kraadi tõuseb maakoore temperatuur sügavamale minnes iga 100 m kohta. Geotermilise gradiendi keskmine väärtus on umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib,
3 Rohusaak 40-45 päeva hiljem ja 4 rohus mis saadakse keraheinalt ja hübriid lutsernilt tuleb korist mitte hiljem kui Okt alguses. Rohu niitmise kõrgus suve esimesel poolel 6-10 cm maapinnast. Suve teisel poolel peab olema niidu kõrgus 10-14 cm. Rohumaade niitmist saab alust kõigepealt sellistelt niitudelt, mis alustavad kasvu varakult ja need on mineraal mullal asuvad põldheina rohustud. Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem
25 20. Motivatsiooni rahulolu- ja protsessiteooriad. I. Motivats. rahuloluteooriad püüavad selgit. in. ja keskk. vahekorrast tulenevaid ergutusi kui jõude, mis ajend. teatud viisil käituma. Tuginevad in. vajadustel ja keskk. vahekorral. Selgit. in. motivats. vajadustest ja nende rahuldam. lähtuvalt. Vajad. saab kas rahuldada või mitte. Tuntuim on Maslowi teooria "vajaduste püramiid", kus ta kirjeldas 5, üksteise suhtes hierarhiliselt paikn. põhivaj. olemasolu: füsiol. põhi-, turva-, kuuluvus-, tunnustus- ja eneseteostuse vajadus. Toimimisel lähtut. järgmistest arusaamadest: · esmalt rahuld. madalama taseme vaj.; · vajadus kaotab motiveeriva mõju siis, kui ta on rahuld.; · igat in. motiveerib tavaliselt üks vaj.; · kõrgemate vaj. rahuldam. on palju rohkem viise ja võtteid; · vaj. on seotud nende rahuldam. saadava rahuloluga. Vajadusi võib vaadelda in. motivats. kujunem. allikatena. In. püstit. vaj
annaabi.ee 
