juhiseid. Vana tapeedi eemaldamine ja aluspinna ettevalmistamine Tapeedi liimimise põhitingimuseks on aluspinna korralik ettevalmistus: võimalikult sileda ja aluspaberiga hästinakkuva pinna saamine. Värskelt krohvitud, tasane ja sile pind tuleb pärast kuivamist vaid üle kruntida. Värvkatted (liim-,emulsioon-ja lubivärv) tuleb pärast eelnevat niisutamist kuuma veega, kuhu on lisatud Metylan Aktiv tapeedieemaldusvedelik või tüüpiliste leeliste vahenditega (õlivärv) terasest pahtlilabidaga maha kraapida. Vana tapeeti on seintelt võimalik hõlpsalt eemaldada Metylani tapeedieemaldusvedeliku abil. Seda vedelikku iseloomustab tapeedi struktuuri sisseimbumine ja liimikihi kiire ning hõlbus lahtisulatamine. Tänu omadustele hõlbustab ja lühendab see ettevalmistustööde ebameeldivamat etappi. Vana tapeedi kihti tuleb tugevasti Metylani tapeedieemaldusvedelikuga niisutada. Lahus valmistatakse vastavas vahekorras veega (juhend on toodud pakendil). TÄHELEPANU!
Tavaliste kahhelkivide asemel saab vannitoa seinad, põrandad, valamud, vannid ja ka lauapinnad katta tadelakti seguga ning saada sel moel eripärased pinnad. Need võivad loomulikult olla ka kumerad. Tadelaktiga töötamine nõuab keskmisest suuremaid käsitööoskusi. Pulber segatakse külma veega tihedaks pastaks. Segu võib kõikide lubja suhtes püsivate pigmentidega toonida. Krohv kantakse kahes kihis, ca 2 mm paksuselt pinnale. Tahenemise järel silutakse seda pahtlilabidaga ning tihendatakse ja poleeritakse kiviga väikesi ringikujulisi liigutusi tehes. Kiviks sobib basalt, ahhaat, graniit või muu väga tihe ja poorideta kivi. Tadelakt peab nii kaua tahenema, kuni seda saab hakata poleerima. See hetk sõltub palju aluspinna veeimavusest ning sellest, palju seal niiskust algselt oli. See võib suurtes piirides varieeruda. Vähemalt 24 tunni pärast kaetakse pind oliiviõliseebiga ja poleeritakse kiviga uuesti. See annab
Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada ühtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamiselnomendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter, (lugedes näidu aluselt, või nihikuga). Kui diameeter ei ole piires 180 + 5mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused näidatakse punktis 5.2, tabel 5.1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks
ukseavade nurgad 5. kirjelda krohvpinna pragude parandamist. 1. kõigepealt tuleb koputada ja uurida, kui palju krohvi on seinas lahti, (kui on üle 40% tuleb eemaldada tervelt seinalt krohv.) 2. kärestada aluspind ja puhastada 3. krohvipraod tuleb avardada ja erinevate materjalide liitekohad tuleb katta traatvõrguga 4. puhastada säilinud krohv vanast värvist, tapeedist, liimvärvi ja tapeeti tuleb niisutada sooja veega puhastades, seda hiljem pahtlilabidaga maha lükades 5. asendame kõlbmatud krohvipeerud uutega 6. avardame krohvipraod 5...6cm sügavuseni
Sõltuvalt vuukide laiusest ja plaatide tüübist võib põrandaplaate vuukida kahte moodi. Traditsiooniline meetod Ühesuguste vuugivahedega (ca 2-25 mm) põrand kaetakse vuugitäitemassiga. Vuugitäitemass valatakse puhtale põrandakattele (seda tehakse etapiviisiliselt) ja hõõrutakse kummiservga pahtlilabidaga või vuukimislabidaga diagonaalselt vuukidesse. Ülejääv materjal eemaldatakse. Teine vuugitäitemassi ja puhastamise ring vt. "seinad". Vuugitäitemassi vuuki valamine Kui vuukide laius on 5 50 mm, võib need täita uue, sissevalamismeetodiga. Seda meetodit kasutatakse siis, kui vuugid ei ole ühtlase laiusega, näit. murtud looduslikust kivist katete puhul.
aluspõrand on väga ebatasane, siis kasutatakse paremate täiteomadustega weber.floor 4360-t. See on samuti isevalguv ja tasanduv segu, kuid valatava kihi paksus peab jääma vahemikku 20-50 mm. Lisaks on weber.floor 4360 kiirestikivinev. On ka sellised olukordi, kus vana betoonpõrand on küll sile, kuid pind ise on väga krobeline, mistõttu ei saa sellele näiteks PVC-katet paigaldada. Betoonpõrandate pahteldamiseks on spetsiaalne põrandapahtel Vetonit 3000. See kantakse pinnale kas pahtlilabidaga või valatakse kuni 5 mm paksuse kihina. Puitpõrandate ja ebaühtlaste pindade tasandamine Selle probleemiga puutuvad aeg-ajalt kokku maja- ja korteriomanikud, kui laudpõrandatel on käigurajad sisse kulunud ning oksakohad on muutnud põranda kühmuliseks. Vaatamata kõigele võib selline vana laudpõrand olla ikkagi tugev ja jäik, mistõttu ei oleks otstarbekas seda välja lõhkuda ja uut asemele ehitada. Sellise olukorra lahendamiseks on olemas
Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul 0htlaseks massiks. Peale segamise lOpetamist valatakse Lipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada iihtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatui. Kipsitaigna iilejiiiik l6igatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi m66dumisel kipsi vettevalamiselnomendist t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks
· Segu segada hoolikalt mehaaniliselt või käsitsi. · Enne plaatide paigaldamist soovitav lasta segul seista 10 min. ja veelkord kergelt segada. · Valmissegu on kasutatav 4 tundi pärast vee lisamist. 6 PLAATIDE PAIGALDAMINE · Segu kantakse seinale spetsiaalse hambuline servaga pahtlilabidaga. · Segu võib kanda pahtlilabidaga ka üksikute plaatide taha ning paigaldada plaate koos seguga. · Seinale määritud segukihi paksus on normaalselt 38 mm. · Seguga saab korraga katta pinna, mida jõuab 10 min. jooksul plaatida. KIVINEMINE · Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni möödudes. · Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 23 ööpäeva. KULUNORM PLAATIMISEL · Segu kulu 1 m2 plaatide paigaldamisel on 3 4 kg sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest.
tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. Vuukimine Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud. Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis.
Kui aluspõrand on väga ebatasane, siis kasutatakse paremate täiteomadustega weber.floor 4360t. See on samuti isevalguv ja tasanduv segu, kuiv valatav kihi paksus peab jääma vahemikku 20-50 mm. Lisaks on weber.floor 4360 kiiresti kivinev. On ka selliseid olukordi, kus vana betoonpõrand on küll sile, kuid pind ise on väga krobeline, mistõttu ei saa sellele nt PVC-katet paigaldada. Betoonpõrandate pahteldamiseks on olemas spetsiaalne põrandapahtel weber 3000. See kantakse pinnale kas pahtlilabidaga või valatakse kuni 5 mm paksuse kihina. Puitpõrandate ja ebaühtlaste aluspindade tasandamine Selliste pindadega puutuvad aeg-ajalt kokku maja- ja korteriomanikud, kui laudpõrandatel on käigurajad sisse kulunud ning oksakohad on muutnud põranda kühmuliseks. Vaatamata kõigele võib selline vana laudpõrand olla ikkagi tugev ja jäik, mistõttu ei oleks otstarbekas seda välja lõhkuda ja uut asemele ehitada. Sellise olukorra lahendamiseks on olemas spetsiaalne polümeere
tardumisajale kui ka tugevusele. Katsekäik: 1. Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vajalik hulk vett (50-70% kipsi massist). 2. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. 3. Pärast segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud (kipsitaigna ülejääk lõigatakse maha, näiteks pahtlilabidaga). 4. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. 5. Kui diameeter ei ole piires 180 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse tainaga Vicat’ koonuse abil. Tardumisaegade määramiseks oleks vaja viit inimest
· 1 kg pahtlisegu kohta lisada 0,4 liitrit vett. 40 % segu kaalust. · Segamine peab toimuma seni, kuni segu on ilma tükkideta pasta. · Valmissegatud pahtel on kasutatav kuni 30 minutit peale vee lisamist. · Pahteldamiseks kasutada sobiva laiusega pahtlilabidaid. PAHTELDAMINE · Siler 4 on sobib vuukide täitmiseks ilma vuugilindita. · Vuukide-aukude täitmisel suruda pahtlisegu pahtlilabidaga põhjani vuukidesse-aukudesse. · Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav.
Ise eemaldamisel on oluline kindlasti mask, et ei hingaks sisse hallitusseene eoseid, mis võivad teitada astmat. 4. Vana tapeedi maha võtmine Vana tapeedi mahavõtmine sõltub sellest kui tugevalt see seina küljes on ja kas on vaja kasutada spetsiaalseid vahendeid. 4.1. Koristus Tuleb kokku koristada kõik maha võetud tapeedi jupid ja pinnad puhastada niiske lapiga, et tolm ei jääks seintele 5. Pahteldamine Kõigepealt tuleb segada segu kokku, seejärel kannad väiksema pahtlilabidaga krohvi suuremale pahtlilabidale ja seejärel kannad selle 45° nuraga all seinale , alustades alt äärest, liikudes ülesse poole nii palju kuni ulatud ja seejärel tuled ülevalt alla nii palju, kuni tuleb vastu tehtud osa. 6. Hallituskaitse Boracol special on toode mis on uus ja turavlisem majavammi ja hallituste tõrjevahend, kus on pandud suurt rõhku tervise- ja keskkonnaohutusele, andmata seejuures järele toote efektiivsuses. Vastab täielikult Terviseameti ohutusnõuetele. 7
Seda, et struktuur on teistsugune, on näha ka silmaga, sest mida suuremad on terad, seda paksem on värv ja krobelisem lõpptulemus. Ainsaks puuduseks struktuurvärvil võib tunduda tema üsna kõrge hind. Aga teda kantakse pinnale vaid üks kiht ja värvi kulub seejuures mitte väga palju ning tulemus on ilus ja vastupidav, nii et lõpptulemuseks võib olle isegi kokkuhoid. Enne pinna katmist struktuurivärviga tuleb see ette valmistada. Selleks tuleb vana lahtine pinnakate eemalda pahtlilabidaga ja siis töödelda liivapaberiga. Kui seinal on hallitus, siis tuleb see hoolikalt puhastada ja töödelda spetsiaalse vahendiga, mis hoiab ära hallituse tekke. Pinnanle võib jätta kuni kahe millimeetriseid ebatasasusi, kuna struktuurvärv peidab väiksemad pinnadefektid. Suuremad ebatasasused tuleb pahteldada. Peale pinna ettevalmistamist tuleb see kruntida. Krunt moodustab kaitsekihi, mis soodustab värvi nakkumist ja vähendab värvikulu. Näiteks võib
kasutavad emulsioonid veel pealekauba. Värvitav või epoksiidmassiga kaetav betoonpõranda pind peab pärast tasandamist olema ühetasane, sile ja tugev, mistõttu ei ole soovitatav kasutada esimest ettejuhtuvat baastasandussegu. Tasandussegude suur valik Olemas on ka isetasanduvaid põrandatasandussegusid, mida saab aluspõrandale kas pumbata või käsitsi peale kanda. Isetasanduv segu, nagu nimigi ütleb, valgub põrandale ise laiali. Vahel on vaja terassiluri või laia pahtlilabidaga kaasa aidata. Pumbatav segumass valgub laiali tasaselt, täidab madalamad kohad ja moodustab sileda horisontaalpinna. Probleemseks kohaks võib olla järsem kalle trapi suunas, mida mööda tasandusmass kipub põrandakaevu valguma. Käsitsi pealekantav segu ei ole nii hea valguvusega, segumass tuleb endal põrandapinnale laiali ajada. Nüüd sõltub pinna kvaliteet siluri kasutaja kindlast käest hea tulemus eeldab teatud tasemel oskust, kuid teiselt poolt on kaldeid
väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. VUUKIMINE Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud. Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis. Sanitaarruumide ja vannitubade plaatimine 1. Ettevalmistavad- ja tasandustööd.
Kindlasti eemaldada kremoonid siis on neid hiljem lihtsam puhastada ja õlitada. Esmalt puhastada metalldetailid terasharja või lihvpaberiga roostest, töötle roostetõrjeainega ja värvi. 2.4. Klaaside eemaldamine Eemaldada klaasid, soojendades selleks kitti. Soojendada kitti kuumaõhupuhuriga. Klaas võib kergelt kuumusest puruneda. Tuleb olla hoolas ja soojenda vaid kitti. Klaas katta niiske lapi või vineeritükiga. Eemaldada kitt peitli või jäiga pahtlilabidaga. 2.5. Värvi eemaldamine Värvi eemaldamiseks kasutada kaabitsat, kuumaõhupuhurit, infrapunalampi / Speedheaterit. Keemiat, st erinevad värvieemaldajad kasutada ei ole soovitav, sest keemia võib puitu jääda ja hiljem värviga reageerima hakata. Pilt 5. Värvi eemaldamine Pilt 6. Klaasi kaitsmine kuuma eest Pilt 7. Värvi/kiti eemaldamine 4. PUIDUTÖÖD 3.1. Puiduparanduste tegemine
Kuidas pindu värvimiseks ette valmistada Enne värvimist on väga oluline värvimisele eelnev ettevalmistav töö – pinnavigade parandamine, pahteldamine ja kruntimine. Korralik ettevalmistus tagab, et viimistlusvärv nakkub hästi ning lõpptulemus saab ilus ja kauakestev. Uute kipsplaatpindade puhul alusta kruvipeadest ja vuukidest. Kruvipead peavad olema pinnast veidi seespool. Pahtelda kruvipead, tõmmates pahtlilabidaga pahtlit risti-rästi üle kruvipea. Edasi pahtelda üle vuugid, kasutades selleks spetsiaalset vuugipahtlit. Seejärel paigalda värskesse pahtlisse vuugilint. Vuugilint pahtelda üle õhukese pahtlikihiga. Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord üle ning vajadusel ka kolmas kord. Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid.
Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektrooniline kaal ACCULA 3, mudel V-1200, mõõtepiirkond: 1200 g, täpsus: 0,1g; • jahvatusmasin ja nr 02 sõel • Suttardi viskosimeeter • Vicat' aparaat
Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsimassi suhtes. Eelnevalt niisutatud anumasse valatakse vajalik hulk vett, 50-60% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Pärast segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse silindrilt pahtlilabidaga. Kipsi vettevalamise momendist 45 sekundi möödumisel tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning mõõdetakse tekkinud koogikese diameeter nihikuga. Kui diameeter ei ole 180 + 5 mm piires, korratakse katset uue veehulgaga. Tulemused on toodud tabelis 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramise katseandmed. 1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine
Krohvimise järjekord 1 3 5 7 2 4 6 8 1. Niisutame 8-10 tundi kuivanud täitekihi veega 2. 2-3 cm paksuse kihi kanname esimesele haardealale 3. metallhöörutiga tõmbame sellele kohe 0,5-1 mm kihi 4. järjekorras viimistleme teised haardealad 5. jätkukohad tuleb parandada pahtlilabidaga 6. joonlaua abil viimistletakse avaküljed ja välisnurgad Vlisnurga tegemine: Valisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega samuti teravnurkadena või faasituna, faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad ja neid tehakse avakülgedele, sest seal on just vaja vastupidavust 1. eemaldame varem paigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldame selle teisele küljele 2
teostab juhendamisel lasuur-, Õppija : struktuur- ja dekoratiivvärvidega Valmistab ette aluspinna lähtuvalt erinevaid töötlemistehnikaid pealekantavast dekoratiivvärvivärvist ja (rulliga, pintsliga ja pinnalekandmise tehnoloogiast ning pahtlilabidaga) lähtudes aluspinnale esitatavatest nõuetest tööülesandest ja toote Valmistab juhendamisel töö proovipinna paigaldusjuhendist ja/või ehk näidise, lähtudes etteantud paigaldustehnoloogiast tööülesandest korrastab ja puhastab töö- ja Valmistab juhendamisel šablooni ning
Värvieemaldaja Õhema värvi- või lakikihi saab hõlpsalt eemaldada värvieemaldajaga. Kemikaal kantakse pinnale, oodatakse vastavalt pakendil toodud juhisele ja eemaldatakse kobrutama hakanud värvikiht kaabitsaga. Kui pinnale jääb laki- või värvijääke, tuleb protsessi korrata. Pind pestakse üle puhastusvahendiga ning loputatakse hoolikalt puhta veega. Termiline meetod Paksemaid värvikihte on kõige hõlpsam eemaldada kuumaõhupuhuriga. Kuumusest mullitama hakanud värv lükatakse pahtlilabidaga (töötab lükkele) maha. Kaabitsaga töötades tõmmatakse kaabitsaga (töötab tõmbele) värvikiht maha. Tuleb olla ettevaatlik, kuna suure töökuumuse tõttu võib see puidu pinda söestada. Kuuma õhuga värvi pehmendamisel tuleb kindlasti hoiduda lahtise leegiga põleti, nn leeklambi kasutamisest. Leeklambist vähem tuleohtlik on elektriline kuumaõhupüstol, kuid ka selle kasutamisel peab arvestama, et vanade majade seinatäidisena kasutatud saepuru või
Pahtlipulber kallata segamisnõusse. Käsitsi pahteldamisel lisada vett 30% ( 5 kg karbile 1,5 l või 20 kg kotile 6 l ). Pritspahtlina kasutades 35% ( 5 kg karbile 1,75 l või 20 kg kotile 7 l ). Segada hoolikalt kuni segu täieliku märgumiseni. Lasta segul seista 10- 15 min. ja segada seejärel kergelt uuesti. Valmissegatud pahtel kasutatav toatemperatuuril 6 tundi. 2.2.6. Pahteldamine Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Segu kantakse seinale pahtlilabidaga või mehhaaniliselt, pritsiga. Lauspahteldamisel saab kasutada laia terassilurit. Osalisel pahteldusel seinale määritud pahtlikihi paksus kuni 5 mm. Lauspahteldusel ühe pahtlikihi paksus 1- 3 mm. Seinale läheb lauspahteldus 3 mm kihina terassiluri abil. Pahteldamine toimub liigutustega alt üles. Üleliigne segu eemaldatakse rihtlattiga. Peale pahteldamist lihvitakse vajaduse korral kõrgemad kohad liivapaberiga.
annaabi.ee 
