Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommunism oli edukas (NLs valmis A-pomm,'49 Hiinas võimule kommunistid, '50 algas Korea sõda) pingestus USA siseolukord. Moodustati komisjon riigiametnike lojaalsuse kontrolliks (põhisüüdistused - antiamerikanism, kommunism). Asja juhtis vabariiklane McCarthy - makartism 49 - 50. Kui algul süüdistati kommuniste siis hiljem laienesid süüdistused ka pahempoolsetele ja liberaalidele. 1948 - presidendivalimistel kandideerivad dem. Truman ja vab. Dewey. Võitis Truman ja see on ajalukku läinud, kui avaliku arvamuse küsitluste läbikukkumine. Truman jätkas FDRi poliitikat, seda rõhutas ta oma valimisprogrammiga Fair Deal - lubas reformide jätkumist, föderaalsele haridusele, sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali.
välisriike. 1 Majanduslikud raskused tõid endaga kaasa streigiliikumise, tööpuuduse ja talurahva rahulolematuse kasvu. Talupoegade relvastatud väljaastumised lakkasid alles 1951. aastal. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises, siiski suhtusid paljud tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja pidasid tema lähenemist pahempoolsetele režiimidele kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru kokku tõsiste siseprobleemidega. J. Nehru majanduse edendamise eesmärgiks oli majanduse industrialiseerimine. Keskvalitsus seadis oma prioriteediks riikliku rasketööstuse edendamise, seda peamiselt välisriikide abil. Kerkisid
Üha enam tugines Mao armeele. Samal ajal sündis Hiinas oma nn. Kolme maailma teooria : I maailm: valge imperialism USA punane imperialism NSV Liit II maailm: arenenud kapitalistlikud riigid III maailm: arengumaad teooria: arengumaad pidid hakkama maailma poliitikas üha suuremat rolli mängima ja Hiina juhib neid. Hiina sekkus üha rohkem arengumaade sisepoliitikasse. Pahempoolsetele soovitati relvastatud rahvavõitlust, relvadega ka toetati. Page 9 of 1 Kultuurirevolutsioon Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon või ka Laiaulatuslik Revolutsioon Töölisklassi Kultuuri Kehtestamiseks 1963 1965. a. ettevalmistav periood. aastate alguses pidurdus tootmise langus. 1960. Edasiminek oli siiski aeglane. Elanike arv kasvas kiiresti,
radikaalsotsialistid (hilisem Tööerakond). Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond (endine Eduerakond) ja Pätsi Maarahva Liit. Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri ja andis ülekaalu rahvuslikult meelestatud erakondadele, nii parem kui pahempoolsetele. Selle ülekaalu avalduseks oli Raamoti ja Pätsi valimine Maavalitsuse etteotsa. Teisele poole 'veelahet' jäid ainult enamlased, kelle pooldajaskond 1917. aasta jooksul hoogsalt kasvas. Nemad asusid rahvuslike iseseisvustaotluste suhtes lõpuks täiesti eitavale seisukohale. Seetõttu olid enamlased vihaselt vastu ka eesti rahvusväeosadele, mida 1917. aastal lõpuks ikkagi looma asuti. Maapäeva kokkastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud
igas suuremas India rahvas 200-300 nn. kastigruppi ehk -kobarat ja üle 2000 endogaamse ehk allkasti. Probleemi lahendamine lükkus tulevikku. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises. India parempoolsed poliitikud ja majanduslik eliit, samuti paljud Lääneriikide demokraatlikud liidrid suhtusid tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja kritiseerisid tema lähenemist pahempoolsetele reziimidele (NSV Liit, Hiina RV, Euroopa nn. rahvademokraatia maad, Vietnami DV jt.) kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi (ajalooliselt) temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Tema jaoks oli nn. kolmas maailm (arengumaad) tähtsaim. Selles nägi ta maailma arengu tulevikku. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru tõsistele siseprobleemidele. Majanduse edusammud olid loodetust aeglasemad. J
Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a. tõstsid Prantsusmaal pead fasistid, kes püüdsid võimu haarata. See sundis fasismivastaseid jõude kokku hoidma. Toimusid antifasistlikud miitingud, kus osalesid ka kommunistid. Juba 1920. aastatel olid kommunistid hakanud lähenema teistele pahempoolsetele erakondadele. 1936. a. kirjutati alla kokkuleppele Rahvarinde moodustamise kohta, kus osalesid kommunistid koos pahempoolsete kodanlike erakondadega. Samal aastal toimunud Rahvuskogu valimistel Rahvarinne võitis ning sotsialistist peaministri juhtimisel viis see valitsus läbi üsna ulatuslikke sotsiaalmajanduslikke reforme. VÄLISPOLIITIKA. Ehkki Prantsusmaa välispoliitiline seisund oli pärast Esimest maailmasõda väga hea, tunti siiski muret oma riigi julgeoleku pärast. 1925. a. Locarno
Victor jäi ema hoolde. Ema oli innuas katoliiklane ja Bourbonide pooldaja. Tema mõjul sai pojastki rojalist. Hugo hiilgavad vaimuanded ilmnesid juba varakult. 13-aastasena kirjutas ta juba värsse. See luule jälgis veel vanu kirjandustraditsioone, kuid oli tugevasti mõjutatud Chateaubriand´i loomingust. 20ndate keskpaiku toimus Hugo poliitilistes ja kirjanduslikes tõekspidamistes otsustav pööre. Revolutsiooniliste meeleolude süvenemine lähendas teda liberaalsele kodanlusele ja pahempoolsetele romantikutele, kelle tunnustatud juhiks ta peatselt tõusiski. 1827.a-l esines ta juba kui tunnustatud romantiline luuletaja oma esikdraama ,,Cromwell" eessõnas romantismi manifestiga. See oli hoogne rünnak klassitsismile, mis visalt oma positsioone kaitses. Noor Hugo eitas antiikeeskujude matkimist, kammitsevaid reegleid, ,,kõrgete" ja ,,madalate" zanrite eristamist. Ta nõudis loominguvabadust, õigustas madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist, eluliste vastuolude kujutamist
annaabi.ee 
