vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Keskaja inimest ümbritsesid pidevalt ilmutused. Selle maailma ja teispoolsuse vahel polnud teravat eraldusjoont, veel vähem barjääri. Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud. Teispoolus
kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema õigeid valikuid, õpetama moraalitunnet ning aitama teatud määral koolitöödes. Pered, kus vanemad ei saa mingil põhjusel lapsele toeks olla, pole täisväärtuslikud: sageli muutuvad järeltulijad laisaks, ülbeks ning lasevad end võrgutada erinevatel pahedel. Selle tõttu on nad ka tulevikus ebakindlad ja ei näe elu tegelikke olulisi külgi. Võrdluseks leibkondades, mille vanemad võtavad laste kasvatamist tõsiselt, sellised probleemid puuduvad, sest noor mõistab juba varakult pereväärtusi ja oskab neid ka hinnata. Näiteks töökasvatuse kaudu saab laps õppida kohusetundlikkust, kuid tänu ema ja isa kehtestatud reeglitele omandab laps oskuse järgida seadusi. Perekond ja selle roll peegelduvad lapses, sest vanemad
<< Anachasis >>. See kirjanik, kes pärines mesopotaamiast ja tegutses mõnda aega Gallias, oli esseist, ning kirjutas väga kunstipäraselt. Anachasis oli Herodotose andmeil sküüt, kes kuuendal sajandil e.m.a. külastas Kreekat ja tapeti seejärel kodumaal, kui ta püüdis seal kreeka tsivilisatsiooni levitada. Kreeklaste jaoks hakkas ta hiljem kehastama lihtsa metslase voorusi kontrastina dekadentse tsivilisatsiooni pahedel. Lukianose teos on kreeklaste atleetikaentusiasmi kritiseeriva Anachasise ja seda kaitsva Soloni kujutletav dialoog. Argumendid on kulunud ja igapäevased, kuid siin-seal kaasneb nendega kasulik informatsioon. Selles teoses leidub näiteks ainus tõend, et kreeka odaviske eesmärk oli võimalikult suure kauguse saavutamine, mitte märgitabamine. Lukianos tundis atleetika vastu üldse suurt huvi ja meie teadmistele toovad lisa ka paljud juhuslikud vihjed tema teistes teostes.
36-37). Machiavelli on oma diplomaadikogemust kajastanud Ligurio näol. Muidusööja ehk parasiidi kuju, kes saab kõhutäie rikaste tuttavate laualt ning on valmis ükskõik milleks ja millisteks teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi. „Mandragora“ on pilt ühiskonnast. Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. „Mandragora“ märgib teistsuguse ajastu algust, mil on „masside mässud“ ja eksisteerivad „omadusteta mehed“
36-37). Machiavelli on oma diplomaadikogemust kajastanud Ligurio näol. Muidusööja ehk parasiidi kuju, kes saab kõhutäie rikaste tuttavate laualt ning on valmis ükskõik milleks ja millisteks teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi. ,,Mandragora" on pilt ühiskonnast. Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. ,,Mandragora" märgib teistsuguse ajastu algust, mil on ,,masside mässud" ja eksisteerivad ,,omadusteta mehed"
pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. 50. iseloomustage vooruseetikat. Teopõhiste deontiliste süsteemide areetiline kriitika. ·Vooruseetika on teooria, mille keskmes on teo tegija karakter. ·Vooruseetika ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ja teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika) vaid inimesele, kes teo toime paneb. ·Fookus on teo tegija karakteriomadustel, tema voorustel ja pahedel, mis avalduvad toimepandud tegudes. Etteheited toimingule keskenduvale eetikale : ·Eetikad ei anna vastust küsimusele, mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ·Nad põhinevad teoloogilisel-juriidilisel mudelil, mis pole enam kehtiv, kuna pole kohustuslikkuse allikat Jumala näol ·Nad ignoreerivad moraali hingelist komponenti ·Nad ületähtsustavad autonoomia printsiipi ja alahindavad sotsiaalset konteksti.
minetada kõik, milleni ta oli tänu täiustatavusele jõudnud, langedes nõnda isegi loomast madalamale? Oleks äärmiselt kurb, kui peaksime tunnistama, et just selles erilises ja peaaegu piiritus võimes peitub kõigi inimlike hädade allikas; et just see võime kisub teda ajapikku välja tollest algsest olekust, kus ta rahulikult ja süütult päevi mööda saatis; et just see võime, mis laseb sajandite vältel õide puhkeda nii tema vaimuvalgusel kui ka vigadel, nii pahedel kui ka voorustel, teeb temast pikapeale iseenda ja looduse türanni. Oleks kohutav, kui peaksime kiitma heategijana seda, kes esimesena õpetas Orinoco kallaste elanikud kasutama neid lauajuppe, millega nad kängitsevad oma laste meelekohti ja mis vähemalt osaliselt aitavad säilitada nende nürimeelsuse ja algelise õnne. 19 Inimmasina idees avaldub toonasemehaanilisematerialismi, eriti La Mettrie teose Inimene -- masin mõju. Tlk.
annaabi.ee 
