Estonian Business School Majandusteooria ja rahanduse õppetool Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele Essee Indro Madison BEB-1 Õppejõud: Meelis Kitsing Tallinn 2015 2015. aastal kõige rohkem tähelepanu saanud teema on pagulaste sisseränne Euroopasse. Euroopa Komisjon ennustab 2015. aasta sügise majandusprognoosis, et 2017 aasta lõpuks on jõudnud Euroopasse ligi kolm miljonit pagulast. Kui Euroopasse
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria)
ja selle toimimise liigsest keerukusest. Nimelt tihtipeale ei saa tavakodanikud aru, kuidas see organisatsioon täpsemalt töötab ning mida seal kauges Brüsselis täpsemalt tehakse. Kõik see on aga viinud rahva võõrandumiseni ning kahtluste tekkimiseni EL-i legitiimsuses riikideülese organisatsioonina. Euroskeptitsismi ja populismi jõuallikateks võib pidada paljusid aspekte. Nende hulgas on kindlasti ka tuline pagulaskriisi teema. Oli see ju üks mootoritest, mis viis Brexitini. Suutmatus leida ühiseid lahendusi on tekitanud palju pingeid. Kahtlemata on antud kriis välja toonud mõrad euroopa ühtsuses. Põgenike ümberpaigutamise plaan ning püüd teha see kohustuslikuks on nii mõnedki riigid nagu Poola, Ungari jt ajanud tagajalgadele ning aidanud kaasa juba eelnevalt vaadeldud populismile ning edasisele mõranemisele. Ühelt poolt vajalik plaan astub kriitikute sõnul üle riikide suveräänsusest
Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Slaid 3: Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. Teise maailmasõja ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. Aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi. Pagulaste endi andmeil oli oktoobriks 1946 Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris üle kolmekümne tuhande eestlase.
Mina ja maailm minu ümber Viies end kurssi igapäevaste uudistega on selgelt tunda, et maailm minu ümber muutub tohutul kiirusel ning seda mitte ainult paremuse suunas. On jäänud mulje, et aina enam süvenevad pinged riikide vahel, korruptsiooni osakaal võtab suuremaid mõõtmeid ning pea iga suurema eduka ettevõtte taga on jalga kinnitamas seadusevastane tegevus. Samuti ei saa mainimata jätta pagulaskriisi, mis paneb meid kõiki proovile eelkõige tolerantsuse suhtes välisrahvastesse. Iga uus tekkinud iseärasus mõjutab minu vaatepunkti maailmale arvestataval määral. Üks suurimaid aspekte, mis mind häirib on privaatsuse osakaalu vähenemine. Riigid kuulavad oma kodanike kõnesid pealt, internetiteenusepakkujad analüüsivad oma klientide sirvimisharjumusi ning suhtlusportaalid müüvad kasutajate andmeid ilma põhjaliku taustauuringuta
tugevat ühtekuuluvust oma rahva ja riigiga. Ajapikku, kui piirid ja eraldusjooned kaovad, hakkavad inimesed tundma maailmavaatelist ebakindlust ja umbusku. Sellest võib järeldada, et palju värve lisavad lõuendile ka riik ja ühiskond, kus elatakse. Inimese maailmavaadet kujundavad suuresti riigi väljavaated ja teiste ühiskonnaliikmete maailmavaade. Näiteks praeguse pagulaskriisi suhtes võetakse sageli tõrjuv hoiak, mis valitseb suuremas osas Eesti ühiskonnas. Enda maailmavaadet kujundadakse ühiskonnale vastavaks, sest nii tuntakse ennast ühiskonda kuuluva osana. Kolmandaks lisab lõuendile värvi usk. Sageli saadakse ka see lapsepõlvekodust kaasa. Usuline kuuluvus määrab suuresti ära inimese põhilised väärtused, kuidas nähakse maailma ja
enda tehtud tööde üle, mida nad videotena internetis avaldavad. " Terrorismi ära hoidmise kohta arvas ta: „Terrorismi takistamiseks on minu arvates vähe võimalusi. Nimelt on tegu suurte rühmitustega, kuhu kuuluvad isikud üle maailma. Kellelegi pole otsa ette kirjutatud, et tema võib olla järgmine ründaja ja kuulub antud rühmitusse, samas ei saa ka üldistada, et kõik islamiriiki kuuluvad inimesed on terroristid ja hakata neid vahistama. Muidugi tuleks karmistada piire ja pagulaskriisi tõttu sisse lastavad immigrandid tuleks kindlasti väga põhjalikult üle vaadata. Samuti usun, et suurriikide abi on tihti vaid nende endi vajadus minna ja näidata enda võimu, ehk siis vähem enda nina toppimist islamiriikidesse tuleks ka kasuks". „Oht, et Eesti on järgmine suure terroriakti sihtmärk, on peaaegu olematu. Hetkel on äärmuslasi huvitanud vaid need riigid, kes on neid häirinud. Ehk siis rikkamad riigid, kes
on kindlasti võimalik. Selle mure lahenduse otsimesel peaksime võtma õppust Saksamaast, kes on suutnud türklased ja Balkani rahavad kiirelt integreerida. Keeleõpe peab olema senisest aktiivsem ja sisserännanutele tuleb integreerumine teha kohustuslikuks. Neid tuleb rohkem suunata suhtlema kohalikega ja kultuuri rohkem peale suruda, kui seda ei juhtu ei suudeta ka vähemusi riigi ellu kaasata. Loodetavasti suudame praegust pagulaskriisi enda jaoks ära kasutada, leides puuduvatele töökohtadele vajalikud inimesed. Üldtulemusena on uutest elanikest ainult kasu, nad elavdavad majanduselu uute ettevõtete ja innovatsioonidega, tarbivad Eesti tooteid ja maksavad siin makse. Praegusest rahvastikuga kaasnenud murest saaksime üle kui lõpetame omavahel kaklemise ja hakkame viimaks ka tegelema probleemile lahenduse leidmisega.
postimees.ee/3317455/juhtkiripagulaskriissilmadesulgemisepealeeikao Allikas. Mihhail Lotman. "Pagulaskriis": Pagulastest, võrdõiguslastest, rassistidest ja muudest toredastest inimestest (Postimees 07.09.2015) ...südantlõhestavad pildid kolmeaastase Aylan Kurdi surnukehast... 71 lämbunud migranti Austriast leitud veokis... Vao pagulaskeskuse süütamine... võiks tuua veel kümneid ja kümneid näiteid, mis illustreerivad praeguse pagulaskriisi dramaatikat. Igal tragöödial on mitu mõõdet, nende hulgas inimlik ja statistiline. Miks tekitab igas normaalses inimeses nii teravat kaastunnet, aga tihti ka meeleheidet ning koguni viha Aylan Kurdi juhtum? Miks ei tekita sama tugevaid tundeid temaga samal ajal hukkunud viieaastane vend ja teised lapsed, kes olid samas paadis ja said samuti hukka? Põhjus on lihtne
aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele kogemusele. Laiad pildid ei kujuta tänapäeva ja pildid tänapäevast ei ole laiad. Postkommunistlik Eesti ei ole veel andnud Suurt Eesti Romaani." Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast. Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju
annaabi.ee 
