Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa. · Jaroslav Tark Vladimiri järeltulija. 1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime järgi. Tartu esmamainimine. Lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus", mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu. · 11. saj Vana-Vene riigi lagunemine
Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik ja kultuuri. kodanikud seaduse ees võrdsed. Muutused seoses ristiusu legaliseerimisega paganlikud Rooma kõrgeimad ametnikud: Konsulid (2) kõirgeimad jumalad keelustati, samuti usupidustused (olümpiamängud), magistraadid, omasid kõrgeimat võimu riigis, sõja ajal juhtisid paganausulised olid vähemuses, neid kiusati. armeed. Preetorid (8) võisid vajadusel konsulit asendada, korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida sõjaväge.Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne. Julius Caesar alustas 49. ekr kodusõda, kuulutas end diktaatoriks; oli Rooma ainuvalitseja 49-44 ekr
6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad Peale Prohveti surma, Muhamedi sõbrad otsustasid välja valida endile liidri kaliifi, kes siis peaks uut usku hakkama levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus. 6.1 Abu Bakr, esimene kaliif ( 632-634 ) Abu Bakr esimeseks ülesandeks sai ühendada araablased ühe usu alla. Prohveti ajal Abu Bakr edukalt lämmatas beduiinide vastuhakud. Beduiinid olid paganausulised ja islami maksüstem oli neile vastumeelne. Tema juhtimesel jõudsid muslimite väed Lõuna-Iraagini ja Palestiinani. (Schimmel 2001:23-30) 6.2 Umar (634 644 ) Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks järglaseks Umari. Umar tõi kohe uue mõiste kaliifi tähendusele. Kaliif ei ole mitte ainult poliitiline liider vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt piire laiendama. Umari ajal olid
(eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5.saj lõpul tungisid varem Reini jõe kesk- ja alamjooksu aladel elanud germaani hõimuliit frangid Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa) ja rajasid seal kuningas Clodovechi (valitses 481 511 a) juhtimisel oma riigi. Varem paganausulised frangid võtsid kuninga eestvedamisel vastu ristiusu ja see lähendas neid Rooma vaimulikkonnale. 6.-7.sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, sest riik langes lakkamatutesse kodusõdadesse, mille põhjuseks oli frankide valitsejate komme jagada riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte.
saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5.saj lõpul tungisid varem Reini jõe kesk- ja alamjooksu aladel elanud germaani hõimuliit frangid Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa) ja rajasid seal kuningas Clodovechi (valitses 481 511 a) juhtimisel oma riigi. Varem paganausulised frangid võtsid kuninga eestvedamisel vastu ristiusu ja see lähendas neid Rooma vaimulikkonnale. 6.-7.sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, sest riik langes lakkamatutesse kodusõdadesse, mille põhjuseks oli frankide valitsejate komme jagada riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte.
Kohati, eriti Lõuna-Eestis, lõigati teeäärse puu sisse rist võimaliku kodukäimise tõrjeks. (Torp-Kõivupuu 2003: 107). Vana vene matuserong oli järgmine: tuttavad, sõbrad, sugulased kandsid kirstu, teised kohalviibijad hoidsid kätel küünlaid ning laulsid. Matuserong peatus palvetamiseks teel seisvate kabelite, pühakodade ja surnule tähtsate paikade ees ( 2004: 209). Ristilõikamise traditsioon oli venelastele võõras, kuid kodukäija tõrjumise paganausulised rituaalid olid neile tuttavad küll. Näiteks, esimesel ristmikul peatuti ning pöörati kirst vastu päikest kolm korda ümber, niimoodi elavad "eksitasid kadunukese jälgi", igal järgneval ristmikul peatuti ja suitsutati viirukit. ( 1999: 522). Nõukogude perioodil oli matuserongi rivistus võimude poolt ette kirjutatud: esimesena läksid ordenite ja medalitega isikud, seejärel pärjakandjad ja nende vahetus, järgnes orkester, kelle järel sõitis veok puusärgiga
samad paganad rüüstasid ka Kärkna kloostri (21, 28). Et andmeid pole oletamiseks, et kõnesoleval juhtumusel ka mingisugused võõrad paganad üheskoos shismaatikute venelastega maale tungisid ning üheskoos venelastega teotsesid, ja silmas pidades, et sõna-sõnalt samasugune ütlus: ,,pagani circumadjacentes" Innocentius III-da kirjas tähendas vastristitute paganausulisi või paganausule kalduvaid suguvendi, peame siingi otsusele jõudma, et siin teotsevad ühes venelastega paganausulised või paganausule kalduvad eestlased, kes ka vastristitute vastu vaenulikud on, kes piiskopi ja ristiusu poole hoiavad. Teiselt poolt jälle öeldakse kaebuses, et ordu rõhub Järvamaa vastristituid sellepärast, et need kirikuga ühinesid (pro eo quod ecclesie adheserant, Livonica 21, 19). Ordu püüab piiskoppidele, kirikuile ja vastristituile orjuseiket peale sundida, niipalju kui see tema võimuses. Kui paganad pöörduvad ristiusku, teeb ordu nendega lepingu, et nad temale alalist maksu
suurema osa Jeesuse eluloost. Väidetavalt oli Markus Aleksandria esimene piiskop. Kord, kui Markus Aadria mere kallastel jutlustas, jäi tema laev suure tormi kätte ja kandus laguunidesse. Seal ilmutas end ingel ja kuulutas: "Siia kerkib sinu auks kord suur linn." (Jutt on Veneetsiast.) Nero valitsemisajal olevat Markus otse altari ees kinni võetud, teda köie otsas lohistatud ja lõpuks surnuks pekstud. Pärast Markuse märtrisurma puhkes äikesetorm. Paganausulised põgenesid. Kohalikel kristlastel õnnestus tema surnukeha maha matta. Mitu sajandit hiljem, aastal 828 viisid meremehed Markuse säilmed Veneetsiasse. Tema uuele matmispaigale püstitati kabel ja Veneetsia kuulutas Markuse oma kaitsepühakuks. Tiivuline lõvi, mis osutas tema kui sõnumitooja rollile, sai Markuse tähtsaimaks atribuudiks. Markuse sümboliteks on veel raamat, pärgamendirull, kirjutussulg, piiskopirüü. Markus on Veneetsia, klaasikunstnike, notarite, vangide kaitsepühak
annaabi.ee 
