armeele. Kuna ühistegevus puudus, vallutati Eesti maakonnad ükshaaval. Seetõttu oligi ootuspärane, et me ei suutnud vaenlast eemale tõrjuda, sest ühiselt ei suudetud võõrvõimule vastu hakata. Sõda oli vältimatu, sest Eestit ümbritsesid ristiusulised riigid. Raske on ära hoida sõda, mis on kindlalt tulemas. Kui juba ristisõdalased vallutasid ära naaberriigid Läti ja Leedu, siis oli selge, et Eesti on järgmine, me polnud erand. Ainsate paganatena, oli kindel, et kui kõik ümberkaudsed riigid nende vastu sõja kuulutaks, ei oleks Eestil võimalus säilitada oma vabadus. Arvan, et Muistne Vabadusvõitlus oli vältimatu, sest meid ümbritsesid ristiusulised riigid ning olime ainsad nii-öelda paganad Baltikumis. Sõja tulemus oli ootuspärane, sest vaenlasi oli mitu sakslased, venelased, taanlased ja rootslased. Nii paljude vaenlastega sõdimine oli kurnav ning lõplikult ka saatuslik eestlastele
laevad aerude jõul. Laeva esiotsa kaunistas suur lohepea kujutis, mis pidi eemale hoidma vaenlasi ja veekoletisi. Viikingid olid ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Paganatena ei säästnud nad ka kirikud ja kloostreid. Kõige enam kanatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama ja sealsed
Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest. Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul. Kujutab tegevust alates 1920 aastast. Kirjutatud kesksaksa murdes. Mõne aja eest eesti keelde tõlgitud otsetõlkena, eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu. Autor pole teada
7. sajandi lõpus muudeti araabia keel ametlikuks riigikeeleks. Vanad riigikorralduses olnud ametid asendati araabiakeelse riigiaparaadiga. Ühe ühise keelega oli lihtsam eri piirkondi valitseda. Eesmärk oli juurutada usku nii kiiresti ja kaugele kui võimalik. Mitmete ristisõdade, mis toimusid aastatel 1096–1270, religioosne eesmärk oli vabastada Issanda Haud võõrausuliste käest. Euroopas kujunes läbi ristisõdijate oma arusaam Araabia maadest. Araablasi kujutati uskmatute või paganatena ning kardetavate maagidena. Neil arvati olevat seos saatanlike jõududega. Lisaks sõdalaste omaduste kirjendamisele olid ka populaarsed araablaste haaremite kirjeldused. Üldpilti moslemimaailmast iseloomustasid veel upsakus, liigsöömine ja joomine, luksus ja kõlblusetus. 4 Suurt osa Euroopast ja Väike-Aasiast valitses 600 aastat (1281-1924) otomanide dünastia.
Euroopa mandri mudelist erinev. Seega kui Frangi Euroopa mehed tungisid ümbritsevatele aladele mis olid nende omaste erinevad, leidsid nad eest mittekirstlasi ja kohaliku kristluse variante. Sissetungijate vastuseks oli nende kahe võrdsustamine, kui kristlikes ühiskondades pudusid neile tuttavad sotsiaalsed ja õiguslikud tunnusjooned.( keldi alade rahvaid koheldi hoolimata ristiusu vastuvõtmises paganatena). Kõrgkeskaegne ekspansioon ei olnud pelgalt ladina kristluse laienemise küsimus, vaid teatud tüüpi ühiskonna territoriaalse kasvu küsimus. See ühiskond tavatses iseloomustada ennast kui Rooma-pärast ja kristlikku, kuid kuulutas samas keldi alad võõrasteks. 11. sajandiks ei tähista mõiste ,,ladina kristlus" enam teatud riitust või alluvusvahekordi, vaid ühiskonda. II peatükk--Aristokraatlik diasporaa * 11
nõusolekul rajas ta uue mungaordu Jesuiitide ordu (1540). Jesuiitide ordul olid väga dogmaatilised tõekspidamised ja nad olid paavstile lojaalsed ning prioriteediks oli katoliku usu kaitsmine. Jesuiidid olid vastureformatsiooni efektiivseim relv, oli väga tõhus organisatsioon. Piirkondades kus nad olid keelatud tegutsesid nad salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi. Hakati ketserite vastu võitlema ja ka protestante käsitleti ketserite/paganatena protestantide jaoks oli paavst Antikristus. Esialgu taotluseks katoliku kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks olid mitmed siserahutused ja kodusõjad. Areng Saksamaa ususõdade poole: Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustavad endakaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Otsiti toetust Habsburgi keisri ja paavsti vastu. Liitlaseks oli Prantsusmaa, kes oli Habsburgide dünastia ja paavsti vaenlane nr.1.
ja puutumata metsmaad, oma sadamad ja kaubateed. Võõrastele andsid nad tuleviku jaoks n. ü. korralduskava, kus ära märgitud pühad paigad, kus harjumus ning sünnis on jumalust kummardada, kindlad kohad, kust võib maad kaitsta ja valitseda, külad ja kohad, mis sündsad rahva kogumiseks ning koostööks. On ju teada, et ka ristiusu kirikud ehitati meelega enamasti samadele kohtadele, kus rahvas juba paganatena jumalust austas, lossid aga enamasti maalinnade kohale või nende ligidusse. Losside varjul tekkisid endisel eeskujul ja endise saksakeelse nimetusega agulid, alevid (Hakelwerk), milledest siis mõned linnadeks sõna praeguses mõttes arenesid. Võõraste käsutada ja kasutada jäid viimaks eestlaste terve tööjõud ja nende kogemused siin maal. Rahvas ise aga pidi uuesti maast madalast arenemiskäiku algama raskeimates tingimustes.
anti lunastuse ostmiseks. Ka ajalik õnn oli oluline faktor Jumal ja pühakud aitavad ka siinpoolses elus. Kristlaseks olemine tähendas kuulumist kirikuinstitutsiooni, mitte seda, mida inimene päriselt mõtles ja tundis. Germaani paganlust on raske mõista: eeposed ja müüdid on kirja pandud kristlike autorite poolt. Võimalik, et nt vendid kummardasid tegelikult pühakuid, aga ei allunud kirikule ja seega kirjeldati neist paganatena. Pole teada, kas eestlaste hiiekultus pärineb antiikkirjandusest või on reaalne. Me tunneme ainult teoloogide kirjeldusi, aga need on väga keerulised pole kindlasti talupoeglikud. Polnud oluline, mis reaalselt usus toimus (kombed jms), kui kirik seda kontrollis. Ketserlus oli avalik kiriku vastu astumine, millel olid ka sotsiaalsed aspektid. Paavstlus Ideoloogiline alus paavstlusele on Jeesuse sõnad, et Peetrus on kalju, millele ta rajab enda kiriku
annaabi.ee 
