madame bovary miks meeldis, kellele kaasa tundsid, charles bovary süü ja süüdimatus Raamatut "Madame Bovary" lugedes valdas mind koguaeg mingi imelik tunne, mis ei kadunud ka raamatu lõppedes. Miski suutis muuta selle paeluvaks, kaasakiskuvaks ja meeldivaks lugemiseks. Arvan et üks põhjuseid võis olla kirjutusviis, kus tegelikkust polnud ideaaliseritud. Kõik, mis elus vaikitakse maha või raamatus kirjutatakse ilusaks oli välja toodud ja seda väga otsekoheselt. See raamat kirjeldas palju vastandlike tundeid: armastus ja viha, truudus ja petmine, siirus ja kahepalgelisus. Kõiki neid tundeid oli kirjeldatud väga detailselt, mille tõttu tundus see reaalne ning muutis selle lugejale lähedasemaks
järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead · Eesmärk esitada lugejale loo tuum, keskne fakt ehk siis uudise põhiosa, mis tegelikult tutvustab või annab lühiülevaate edasisele artiklile · Köita lugeja tähelepanu esimesest lausest · Sõnade arvuks võiks olla 20 või enam sõna olla · Paeluvaks muudavad värvikad detailid · Pikki ametinimetusi ei esitata · Ei kasutata tsitaate ega loetelu · Üldiselt üritada teha lühikesed laused · Noppida sisust midagi erilist välja lead'i panna midagi erilist (nt aktiivseimad olid Tsirguliina noored, kes tantsisid 6 tantsu), tõsta esile keegi Allikate kasutamine · Ole täpne, allika sõnu ei tohi muuta ega moonutada!
12.R 20.sajandi kunsti 3 teose analüüsid Salvador Dali „Mälu püsivus“ (ka „Sulanud aeg“ ja „Pehmed kellad“) Autor maalis pildi 1931. aastal. Pildi maalimiseks on kasutatud kontrastseid ja jõuliseid värvitoone. Taamal on näha mäestik ning eespool justkui sulanud kellad. Pilt on täiesti ebareaalne, nagu sürrealistlik teos ikka. Kellad on moonutatud ning mõistuvastased, samuti ka üksik oks, mis nagu kasvaks kasti peal. Rõhutatud on ruumilist sügavust, tardunud valgusega. Pildi mõte võib olla see, et tegelikult ei ole ajal tähtsust, aeg lihtsalt kulgeb ning aastad mööduvad. Mulle meeldib see teos, sest ebareaalse pildi kohta on see vägagi reaalselt maalitud ning lisaks sellele on maali väga huvitav vaadata. „Mälu püsivus“ ei jäta mitte kedagi külmaks, sest sellest võib mitut moodi aru saada ning see on maal, millest on raske külma pilg...
...........................................................................7 2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki
moel, siis muutub inetu täiesti vastuvõetavaks ja isegi meeldivaks kunstis. Näiteks mõjub Giovanni da Modena fresco “Põrgu” esmapilgul väga õõvastavalt, kuid pikemal vaatlemisel hakkavad köitma mustrid, erinevad näoilmed. Negatiivne, mida on oskuslikult detailide ja kompositsiooniga leevendatud, kauniks muudetud, kuidagi hajub. Eco küsib, et kas inetu kaunilt kujutamine ei muuda inetut mõneti ka paeluvaks.? Vastaksin sellele kindlasti jaatavalt. Ka hiljem on paelunud inimesi kunstis just seks, surm ja vägivald ja kõik, mis on ebatavaline. Lisaks inetule paelub inimesi ka ihaldatu ja kättesaamatu. Keelatud või kättesaamatu on magus ja mida kättesaamatum, seda magusam ta tundub. Võiks isegi öelda, et kujutlus sellisest võimatust armastusest on keskaja romantilise tõlgendamise tulemus. Sellist võimatut armastust esineb paljudes teostes. Ajaloos on ka veel teisi ilu tõlgendamisi
on rakendanud romantilised tunded kauplemise tarbeks ning armastusega kauplemine on viinud selle tunde kõrgele kultuuri haripunkti. Armastus pakub lubadust vabaduse saavutamiseks ning elu mõttest sügavamaks arusaamiseks. Armastuse kõrvalt jäi meelde ka äärmiselt armsalt sõnastatud järeldus, kus autor väitis, et võime küll elada tänapäeval „võlumata“ maailmas, kuid antud oletus on vale. Macfarlane sõnas: „Maagia elab hästi. Selle pealinn on Disneyland.“ Paeluvaks osutus ka autori järeldus, et seisame ebameeldiva fakti ees, et nagu kõikidel loomaliikidel, tuleb ka inimestel olla vägivaldne, kuid kogu küsimus on määras ja kavatsustes. Ilmseks üheks oluliseimaks kokkuvõteks on autori enda lõpusõna, kus ta mainis, et võime püüda maailma parandada ent võimatu on pöörata see tagasi kujuteldud paradiisiaega. Lõpuks saame vaid aksepteerida oma vastuolulist loomust. Küll aga võime püüda kahjustada kaasinimesi ning teisi
tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere. Moliere (1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile. Kuulsaim näidend om ,,Tortuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Tema teatri tegi paeluvaks see ,et ta peegldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui keeegi teine tollane näitekirjanik, ta ei piirdunud lihtsalt eluolu kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand)
Machiavelli, kes pani paika erinevate valitsejate tunnesed, mõõdupuu järgi võttes oli Gustav äärmiselt edukas. Ta saavutas enda eesmärgid: Rootsi vabastamise, riigi kindlustamise ja püsiva võimu ,,riigiisana". Kuid teiste moraalsemate mõõdupuude järgi oli tal türanlik valitseja- samast klassist teiste rea välismaiste valitsejatega, keda just Rootsi ajalookirjutised on märgistanud negatiivsete terminitega. Sõltumata väärtushinnangutest, jääb esimene Vasa paeluvaks nii inimesena kui ka valitsejana. 14 15
pädev tõlkima neid. Vaadeldud väljaannete ja veebiportaalide puhul on kõige mõistlikum välja tuua erinevad esinenud rühmad ning nende seisukohad iga väljaande puhul eraldi. Võimaluse korral määratleti ka seisukoha/seisukohtade muutus ajaliselt. Postimees Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast rühmast, kuigi seda eeldusel, et kanali programm suudetakse venekeelse elanikkonna jaoks piisavalt paeluvaks teha. Seda seisukohta kajastavad artiklid nii Looneti (2011), Mihelsoni (2014) ja Samorodni (2014) poolt, kelle sõnul oleks selline telekanal tähtis ka just eestivenelastele ühiskondliku ühendatuse ning aktsepteerimise tõttu. Ka intervjuu ETV+ peatoimetaja Darja Saarega väljendab seda: Saare sõnul on venekeelse kanali eesmärk panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena (Kopti, 2015). Ka Hendrik Alla (2015) kirjutab, et ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama
annaabi.ee 
