Parasiit toitub peremehe kehavedelikest, kudedest, sooles ka seeditud toidumassist. Vaheperemehe kasutamine on parastiidile kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Parasiit elab peremehe arvel pikka ega ja kurnab teda, kuid ei hävita, sest siis kaoks neil ära toiduallikas. Eluviisi iseärasuste tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega. Näiteks loomade sooles elavatel paelussidel pole silmi, seede- ja liikumiselundeid. Parasiitidel on ka palju suurem viljakus kui peremehel. Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses. Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu. Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks
oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel 2. - Sammaldel ja sõnajalgtaimedel esineb nii mittesuguline kui suguline tsükkel Õistaimedel nii suguline kui vegetatiivne paljunemine - Üheaastased taimed paljunevad ainult suguliselt ehk seemnetega -Puudest-põõsastest mõned liigid võivad paljuneda nii suguliselt kui vegetatiivselt - Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3
orgnismituupide teket ja arengut,nt prokaruootidest arenesid eukaruoodid,ainuraksetest hulkraksed jne.Taiustumine voimaldab uutel organismituupidel efektiivsemalt kasutada oma elukeskkond,levida uutesse elupaikadesse ja vahendada soltuvust abiootiliste keskkonnategurite koikumisest.Sellele vastupidine protsess on lihtsustumine e regress.See on eriti tuupiline parasiitidele.Nt paelussidel on koik elundkonnad peaaegu kadunud voi tugevalt lihtsustunud,valja arvatud sigimiselundkond,mis on eriti hasti arenenud . · Valjasuremine Teadlaste arvates on koigist Maal elanud liikidest tanapaevaks 99% valja surnud. Valjasuremised toimuvad pohimotteliselt kogu aeg,seda nimetatakse n-o fooniliseks valjasuremiseks.Tanapaeval surevad liigid valja pohiliselt inimtegevuse tagajarjel.Maa aja- loo jooksul on toimunud ka mitmeid massilisi valjasuremisi
soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiitsed suguelundid. Tagumistes lülides on munad. Ühes paelussi kehalülis on ligikaudu 80000 muna. Päevas eraldub paelussi keha viimastest lülidest umbes 8 lüli. Nendes kaheksas lülis on valminud munad
teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e katteseemnetaimede teke (võimaldas putuktolmlemist) Progressi üldiseloomustus: keskkonna efektiivsem ärakasutamine (nt kopsud kahepaisetel); väheneb sõltuvus keskkonnateguritest (nt püsisoojasus) *VASTAND: evolutsiooniline regress ehk taandareng nt parasiitussidel (nt paelussidel) puuduvad kõik teised elundkonnad peale suguelundkonna; eoseline paljunemine läks üle seemneliseks paljunemiseks 2.) Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (e horisontaalne evolutsioon). Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam- vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline)
· Ascaris ca 1 miljard · Enterobius ca 1 miljard · Trichurius ca 0,5 miljardit · Ancylostoma + Necator ca 0,5 miljardit · Schisostoma ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis · ei produtseeri toksiine · kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) · parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades · kutsuvad esile immuunsupressiooni · elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 4 1. palavik · trihhinelloos e. trihhiaas · malaaria · toksoplasmoos · leishmaniaas · trüponosomiaas 2. kaalulangus · amöbiaas · giardiaas · strongüloidiaas · trihhotsefaliaas 3. immuunsupressioon 4. allergia 5. raseduspatoloogia · toksoplasmoos
Ascaris – ca 1 miljard Enterobius – ca 1 miljard Trichurius – ca 0,5 miljardit Ancylostoma + Necator – ca 0,5 miljardit Schisostoma – ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt – eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis ei produtseeri toksiine kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades kutsuvad esile immuunsupressiooni elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 1. palavik trihhinelloos e. trihhiaas malaaria toksoplasmoos leishmaniaas 3 Helmintiaasid 4
131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138
131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138
on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikest, kudedest, sooles ka seeditud toidumassist. Vaheperemehe kasutamine on parastiidile kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Parasiit elab peremehe arvel pikka ega ja kurnab teda, kuid ei hävita, sest siis kaoks neil ära toiduallikas. Eluviisi iseärasuste tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega. Näiteks loomade sooles elavatel paelussidel pole silmi, seede- ja liikumiselundeid. Parasiitidel on ka palju suurem viljakus kui peremehel. 17. Kisklus ja konkurents. Kisklus on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomi nimetatakse röövloomadeks. Selleks, et toitu saada, peavad nad ründama ja kinni püüdma teisi loomi saakloomi. Konkurents isenditevaheline võitlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi pärast. 18. Energia liikumine toiduahelates
piirkonnad, nt magu ja sooled, ning toidu järkjärguline seedimine ja lõhustumissaaduste imendumine toimub seedekanali eri osades. Toit liigub vaid ühes suunas ning seetõttu toitja seedimatud toidujäägid ei segune. Nii on seedimine ja imendumine tõhusam ning toit ei pea ka olema lõplikult seeditud, enne kui loom uuesti süüa saab. Kõik loomad ei peagi seedima Kõigil loomadel polegi seedeelundeid, näiteks loomade sooles elavatel parasiitsetel paelussidel. Nemad kasutavad toitu, mis peremeesorganism on juba seedinud ja nad imendavad seda läbi kogu oma kehapinna. Kuna paelussid on väga lamedad, jõuavad toitained rakust rakku liikudes kiiresti ussi kogu kehasse. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem. Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt neelu ja söögitoru, seejärel läheb kas läbi pugu (putukatel, vihmaussi) või otse
annaabi.ee 
