kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast Pangad, rändrahnud ja muud 1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui Balti klint püütakse esitada ka UNESCO(Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi saarelt) ning ulatub Venemaale (Laagoda järveni) Kõrgeim koht eestis paikneb Ontikal, kus pank asub 56 meetrit üle merepinna. Põhja-Eesti pank ei ole ainukene
Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas esinevad järved või sood. Orundid on piklikud, laiapõhjalised ja rasketipiiritletavad pinnavormid, millede põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks päevaks on säilinud vaid väiksed jõed. PõhjaEesti paekallas on hiiglasliku 1200km pikkuse Balti klindi osa. Pankadeks nim. järsu nõlvaga paekallast. Arvatavasti tekkist Kvaternaari eelsel ajal algselt kihiastanguna erineva vastupidavusega lubja ja liivakivide ning kristalsete kivimite avamusala piiril. LääneEesti paekallas on madalate pankade ja paekühmude katkendlik ahelik. Paljudes kohtades leidub pankade või kühmude ülaosas laguunidolomiiti, mis on tekkinud fossiilsete rifimoodustiste kivistumisel. Biohermid
kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 134. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid. Järsaku all kasvav ainulaadne pangamets on paljudes kohtades kas kaitsealana või vääriselupaigana hoitav. Eesti rahvuskivi on paekivi. 135. Mis ohustab aretisi? Millised loomatõud ja taimesordid on Eestis ohus? Mis tähtsus on nendel aretistel? Aretisi ohustavad loodusõnnetused, haigused ja kahjurid. Loomatõudest on Eestis
kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 133. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid. Järsaku all kasvav ainulaadne pangamets on paljudes kohtades kas kaitsealana või vääriselupaigana hoitav. Eesti rahvuskivi on paekivi. 134. Mis ohustab aretisi? Millised loomatõud ja taimesordid on Eestis ohus? Mis tähtsus on nendel aretistel? Aretisi ohustavad loodusõnnetused, haigused ja kahjurid. Loomatõudest on Eestis ohus 'eesti maakari', 'eesti hobune' (hävimisohus on ka 'eesti raskeveohobune' ja
Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 134. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid. Järsaku all kasvav ainulaadne pangamets on paljudes kohtades kas kaitsealana või vääriselupaigana hoitav. Eesti rahvuskivi on paekivi. 135. Mis ohustab aretisi? Millised loomatõud ja taimesordid on Eestis ohus? Mis tähtsus on nendel aretistel? Aretisi ohustavad loodusõnnetused, haigused ja kahjurid. Loomatõudest on Eestis ohus 'eesti maakari', 'eesti hobune'
jäädvustatud 10-kroonisel pangatähel, mille tagakülge ehib Tamme-Lauri tamm. Kirjanik Anton-Hansen Tammsaare vaatab meid 25-krooniselt rahalt, mille tagaküljel sümboliseerib tema loomingu mõtet kirjaniku sünnipaik. 50-kroonisel rahatähel on Eesti helilooja, koorijuhi ja organisti Rudolf Tobiase portree ning tagaküljel meie ooperi-ja balletiteater Estonia. 100-kroonist pangatähte vääristab poetess Lydia Koidula ning rahasedeli tagaküljel kujutatakse vastu paekallast sööstvat tormilainetust. Kõige suuremal kroonväärtusel, 500-kroonisel, näeb ajakirjaniku ja rahvavalgustaja Carl- Rober Jakobsoni portreed nind tagaküljel liugleb Eesti rahvuslind suitsupääsuke (I.Leimus, 1993, lk. 70-71). Müntide kujundust muudeti mitmel korral ja lõpuks võeti eeskujuks 1936. aasta rahad, ning uutel müntidel jäeti aversile riigi nimetus, reversi kujunduseks kinnitati aga kolm lõvi ja aastaarv (Lisa 4). Müntide eskiisid nimiväärtuses
saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni. Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal 50 meetrit üle merepinna. See on ühtlasi ka kogu Balti panga kõrgemaid kohti. Suurima suhtelise kõrgusega (umbes 40 m) on paekallas Toila vallas Päites. Kaitse alla on seal võetud rannikuriba Päite ja Pühajõe panga ning Voka klindilahega. Meri murrutab praegusel ajal paekallast ainult kohati, näiteks Pakri neemel, Suurupis, Rannamõisas, juba nimetatud Päite ümbruses. Kohati asub paekallas aga rannast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Paekaldast laskub mitmeid jõgesid. Neil asub ka enamik (umbes 30) Eesti jugadest ja joastikest, moodustades nõnda Põhja-Eesti jugade vöö. Balti klint ja Eesti klindilõigud on kandideerinud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Teine, nn Lääne-Eesti klint., ühendab Saaremaa põhjarannikut ja Ojamaa (Gotlandi) saart,
annaabi.ee 
