Peremees ei andnud tühje lubadusi ja kaup tehti kohe ära. Kui talu oli Jüri nimel, tegi isa juttu naisevõtust. Mats ägestub, kui kuuleb, et Jüri tahab kosida olematu kaasavaraga karjatüdruk Roosi ja nõuab talu endale tagasi, kuid nende jagelemise lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõjaväekutse. Teise tantsu tegevus toimus iseseisvas Eestis. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Selle aasta rehepeksu ajal tahtis Aiaste sulane Eedi suvetüdruk Maalilt musi, kuid lõbus mängimine viis kurva õnnetuseni - Eedi kukkus trumlisse. Ta toimetati ruttu arstile, kuid samal ajal oli tallu saabunud portfelliga mees - oksjonipidaja, kohtutäitur Pettai. Oksjonil müüdi Taaveti lambad maha Käo Paulile, kes kõigi reheliste ees valjuhäälselt naabri vaesuse ja iseenda ülluse rõhutamiseks lambad
silmaga ära näinud. Pikalt-pikalt oli vaja seista turvakontrolli järjekorras, kuid eesolev sündmus tegi ootamise palju lihtsamaks. Kuninganna saabudes kanti parasjagu ette kohapeal sündinud regilaulu. Sõnad ütlesid ette Lauri Õunapuu ja Jaak Johanson, kaasa laulis kogu lavatäis koorilauljaid ning tuhanded inimesed Raekoja platsil. Tunne oli meeletult hea. Näiteks väike poiss, kes pidi kuningannale lilled üle andma, pabistas kohutavalt. Eks see pabin ole ka loomulik, maailmas kõige enamate alade valitsejaga nii lähedalt kohtumine võtab ikka jalust nõrgaks küll. Tiitlid, ordenid, auastmed, tunnustused Ametlik tiitel Suurbritannias: Elizabeth Teine, Jumala armust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning tema teiste valduste ja territooriumite Kuninganna, Rahvaste Ühenduse juht, Usu Kaitsja (Tema Majesteet). Igas Elizabeth II valitsetavas riigis on tema tiitel erinev, näiteks Kanadas järgmine: Elizabeth Teine,
Aga Mario kaitseks suutis ta küll välja astuda. See tähendab, et tüdrukul oli üsna suur kiindumus noormehe vastu. Õpetlikjutt, selle kohta, et ei tasu "halle hiirekesi" alahinnata. Nad võivad küll vaiksed olla aga keerulistes olukordades on nad äkkilised ja sa ei tea mida nad teha võivad. Armastuskiri Janale Jana oli tulnud vaheaega maale vanaema juurde veetma. Seal oli ta kohanud Mathist. Peagi jõudis kätte lahkumise päev, vanaema pabistas, ta ei tahtnud, et lapselaps jääks rongis maha. Rong pidi lahkuma kümme läbi üheksa minutit. Jana püüdis küll jaama aeglasemalt minna, aga vanaema kiire samm sundis tüdrukut enda kõrval kogu aeg hoidma. Jana tahtis nii väga Mathist näha, seda viimast korda, neiu tahtis teda kohata poes, kus poiss oleks talle jäätist ostnud või rongijaamas, lootes, et noormees hilineb sellepärast, et ta oli kirja kirjutanud
Peategelase iseloomustus: Peategelaseks pean ma Taavet Aniluike, sest ta teeb kaasa kõigis ,,tantsudes": algul perepoeg, hiljem taluperemees, kes nõukogude ajal küüditatakse. Taavet on oma isast, Matsist, väga erinev. Kui Mats Aniluik oli täis väärikust, üks selle kandi tähtsamatest ja lugupeetavamatest meestest, kes töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles kümne küünega, siis Taavet oli hoopis teistsugune. Matsiga võrreldes oli ta palju leebem, ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem kui isa. Lisaks Taavet armukadetses, mille tõttu ta ka ühe karjapoisi lahti oli lasknud. Ta oli hästi kerglane, mille tõttu ta ka oma venna Karli kahele koolivennale, kes rahahädas olid, purjus peaga kirjutas vekslile alla, mida ta pärast kahetses, sest Aiastel tuli enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks
talu tema nimele kirjutada. Hobune rakendati ette ning käidigi testamenti muutmas. Tagasiteel tekkis isa ja poja vahel rüselus, sest Jüri oleks hea meelega karjatüdruku Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis
tema nimele kirjutada. Hobune rakendati ette ning käidigi testamenti muutmas. Tagasiteel tekkis isa ja poja vahel rüselus, sest Jüri oleks hea meelega karjatüdruku Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma
vaatama tulnud. Kui Lavendlisaal oli kinni pandud läks ta hilisele ajale vaatamata Ernie lokaali, kus ta kohtas oma venna D.B. endist tüdruksõpra Lilliani ning kuna ta ei tahtnud Lilliani ja tema kaaslase seltsi jääda, siis valetas, et tal kohtumine ees ning lahkus. Ta pöördus tagasi hotelli, kus liftipoiss Maurice pakkus talle ööseks lõbutüdrukut. Holden nõustus ning tema tuppa saadeti Sunny. Holden pabistas ning tahtis Sunnyga vaid juttu rääkida, kuid oli nõus maksma 5 dollarit, mille oli hinnaks öelnud Maurice. Mõne aja pärast tuli Sunny koos Mauricega tagasi ning nad nõudsid 5 dollarit juurde, öeldes, et ühe korra eest pidi maksma 10 dollarit. Maurice ja Sunny said oma raha kätte, kuid selle eest said Holden Maurcicelt mitu lööki. Hommikul helistas Sallyle ning kutsus ta teatrisse. Enne seda käis Holden puhvetis söömas, kus ta kohtus kahe nunnaga ning annetas neile 10 dollarit
tema ei võta ka teiste ees, sest see aeg on möödas, kus paruni ees käidi kõverdi, külg ees, müts pihus ja kaabiti kintsu. Talud olid nüüd päriseks ostetud. · Jüri pidas tähtsaks seda, et tal oleks võimalu ise naine valida, mitte et isa dikteeriks ette, kellele ta peab kosja minema. TEINE TANTS: (Eesti iseseisvumine 1918) · Talus polnud enam tõsidust, meelekindlust ja karskust. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem · ,,Vabadus on nende jaoks kõigepealt talu hea käekäik, ei enamat." · Käo ja Aiaste vahel käis võitlus, kumb talu parem on. · ,,Nad elavad täiesti oma hobustele, vedurivankritele ja piiritülidele, omandikirg on ainus, mis neid tagant tõukab. Nad mõtlevad riidest, toidust, soojätkamisest ja veel ühests-teisest. Aga kui ajakeeris nõuab neilt natuke ajude liigutamist ja tähtsate otsuste
liituda. Isa ja Ain olid tuttavad ning nii mõnelgi korral filosofeerisid neil teemadel. Kuigi mu isa oli küll kolonni mõttekaaslane ja toetas nende ideid, ei võtnud ta kõikidest üritustest alati osa. Paljud aktsioonid algasid tänavatelt, kus isa liikus teises seltskonnas ja polnud parasjagu kohapeal. Nagu ilmselt paljudel, oli ka isal peamiseks mõjutajaks kolonniga liitumisel kambavaim. Perekond ei kujunenud liitumisel takistuseks, kuna oli eestimeelne. Kuigi ema natuke ikka pabistas, oli isa piisavalt vana, et ise oma otsused teha. Ta ei kartnud, sest tal polnud midagi kaotada. Ta käis koolis sel ajal Täiskasvanute Gümnaasiumis, kus kooliväline tegevus ei mõjutanud õpilasi nagu tavakoolides. Tavakoolide õpilased kartsid oma käitumishinde pärast ning hullemate rikkumiste korral ähvardas neid koolist väljaviskamine. Seetõttu oli kolonni ridades üsna vähe tavakoolide õpilasi. Lisaks 21
Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks.
Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks.
Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks.
annaabi.ee 
