Brasiilia metsad Maria-Elizabeth Rüütel, 11.b Metsandus • Brasiilia metsas on 62% • Metsasuselt teine riik maailmas • Suurem osa asub Amazonase vihmametsade aladel • Vihmametsade aladel puudub teedevõrgustik • Kasvab väga palju troopiliste puude liike • Liigirikas koht nii looduses, taimedele kui ka loomadele Puidu kasutamine • Küttepuud, paberipuud, ümarpuit • Eksporditoodang ja töötlemine Probleemid • Palju metsa maha raiutud • põlengud • On kasutusele võetud suured istutusprogrammid Tänan kuulamast!
6,58 Keskmine Kogus Hind VASTUSED tüvemaht tm tm tm/ha % EUR/tm EUR Palgid X 49,82 65,55 47,60 57,52 2865,56 Peenpalgid X 21,86 28,77 20,89 51,13 1117,89 Kuusk Paberipuud X 8,43 11,09 8,05 35,15 296,26 Küttepuud X 6,34 8,34 6,06 22,37 141,82 Jäätmed X 18,21 23,96 17,40 0,00 0,00 Kokku 104,66 137,71 100,00 X 4421,52 Palgid X 45,94 60,45 39,06 70,30 3229,66
nõudlikumat matkasõpra külmaks. Valdav osa maakonnast on kaetud metsaga ning tiheasustusala osatähtsus on üsna väike. Põlvamaal asub vaid 2 linna ning nendegi elanikearv ei ületa kümmet tuhandet. Ilmtingimata ongi see Põlvamaa ürgse looduse jätkusuutlikkuse alus. Põlvamaa on eesti loodushoius äärmiselt tähtsalt kohal, kuna siin asuvad mitmete haruldaste liikide elupaigad. Kohalikud männi- ja kasemetsad toodavad väärtuslikku palkmaterjali ja paberipuud, mis on hinnas terves Skandinaavias. Võhandu jõe voogusid kasutab ka Räpina Paberivabrik. Oluline on säärast kooslust hoida ja heaperemehelikult kasutada, et ka järeltulevad põlved saaksid osa maalilise Põlvamaa võludest. 10 Lisad Joonis 1.1 Suur Taevaskoda, internet Joonis 1.2 Piusa koopad, Arne Ader 11 Kasutatud kirjandus Põlva maakond · http://et.wikipedia
Metsamajandus ja metsatööstus Prantsusmaal on ~15 mln ha metsi ning see katab 27,1 % kogu pindalast. Enamus metsadest kuulub eraomanikele. Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaa metsaalad: kogu metsaga kaetud ala 15341 ha loodusliku metsaga ala 14380 ha istandustega kaetud ala 961 ha ilma metsata ala 176 ha 24 25 Kasutatud kirjandus · http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=FR · http://www
Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade
Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta
Lähistroopika metsad niisked ja kuivad, niisked peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud, suur aastane juurdekasv, kuivad madala tootlikusega, Vahemeremaades, USA, vähe säilinud Lähisekvatoriaalsed hõrendikud kasutatakse kütteks, Ekvatoriaalsed vihmametsad lõuna-ameerika, aafrika, kagu-aasia, suur aastane juurdekasv, majanduslikult väheväärtuslikud puud, Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi 16:07 Energiamajandus Energiaallikad: Energiallikad Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Päikeseenergia Vee-energia Nafta, maagaas,kivi- ja
Selliselt on võimalik raieringi lühendada kuni 40 aastani. Vähendades veelgi puude arvu hektaril 600-700-ni, kaotame me selgelt puistu tagavara juurdekasvus. II harvendusraie tuleks jätta suhteliselt hiliseks, et enamus väljaraiutavast puidust oleks juba vineeripakk. II harvendusraide tagajärjel peaks arukaske jääma hektarile 400-450 puud kuni lõppraideni 40-50 aastaselt. Sookask on uuenenud enamasti looduslikult, kasvades turvasmuldadel. Temast saab enamasti vaid paberipuud ja turvet sookaasiku alla tekkivale kuuse looduslikule uuendusele. Harvendusraiet tehakse vaid üks kord, enne seda on VR hooldatud metsa jäänud kasvama ca 2000 puud/ha-l. Harvendusraie tehakse ca 15 m kõrguses kaasikus, raiudes pooled puud välja nii, et lõppraidesse jääb ca 800- 1000 puud. Väljaraiest saadakse ca 30 tm kase paberipuud. Vineeripaku või palgi kasvatamine ei tasu majanduslikult sookasest end ära. 16. Uuendusraied
Suur pärijate ring tõi kaasa metsamaade tükeldamise või omanike huvi maade müügi vastu. Näiteks aastatel 2001-2007 vahetas omanikku üle 40 000 ha maad aastas ja kogu perioodi jooksul müüdi seega kolmandik erametsamaadest. Viimast soodustas ka tulumaksuseadus, mis ei nõua tulumaksu maksmist tagastatud maade müügitulult. Valitsev arusaamine, et "turg on parim reguleerija" põhjustas sajandivahetusel hüppelise raiemahtude kasvu. Arenev metsatööstus ja paberipuud eksportivad ettevõtted suurendasid tarbepuidu nõudlust. Selleks, et pidurdada raiumist, otsustasid valitsevad poliitikud metsade majandamist metsaseadusest tulenevate administratiivsete (raieluba, kohustuslik majanduskava ning kõrgemad raievanused) vahenditega piirata. Bürokraatlike piirangute mõju saabus paraku alles koos järgmise puiduturul tekkinud kõrge nõudlusega, mis kestis aastani 2008. Kui reeglina on metsade majandamise intensiivsus seotud kasvava turu nõudlusega,
annaabi.ee 
