aega kirjutati Euroopas peamiselt pärgamendile. Pärgament on eriliselt töödeldud vasikavõi tallenahk. Paberi valmistamise saladuse avaldasid eurooplastele Idamaade kaupmehed, kes tõid kaupa Hiinast ja Indiast ning müüsid seda mujal, kaasaarvatud euroopas. See juhtus umbes 8. sajandil. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiselt valmistati seda puuvillase ja linase materjali kaltsudest. 1. Meister sõelaga 2. Paberilehtede astamine vildi vahele 3. Lehtede kokkupressimine 4. Lehtede kuivatamine nööril 5. valmis paberilehtede kastmine liimisegusse Tänapäeval valmistatakse paberit nii: · Langetatakse puud, saetakse palkideks ja saadetakse paberivabrikusse · Eemaldatakse puukoor · Palgid purustatake väikesteks pilbasteks · Lisatakse vesi ja kemikaalid ning saepuru keedetakse paberimassiks
3 - lehtede pressimine, 4 - märg leht asetatakse ahju seinale ja kuivatatakse, 5 - valmis paberilehed. Paberi tootmine Euroopas. 1 - meister sõelaga, 2 - paberilehtede asetamine vildi vahele, 3 - lehtede kokkupressimine, 4 - lehtede kuivatamine nööril, 5 - valmis paberilehtede kastmine liimisegusse. Paberi mõju keskkonnale. Paberitootmise üheks võimalikuks keskkonnamõjuks on puidu päritolu kas tegemist on loodusliku metsaga või istandusega. Ühelt poolt on oluline keskkonnamõju loodusliku metsa mahavõtmisel, kuid teiselt poolt on istandike rajamisel oluline mõju bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.
Selle täitmiseks kolledz: o Koostab õppekavad ja viib nende alusel läbi õppetööd o Viib läbi täiendusõpet keskkonnateaduse erialal o Viib läbi erialast nõude-ja konsultatsioonitegevust o Edendab kolledzi infrastruktuuri - Teisejärguliste keskkonnaeesmärkide täitmine: o Kontorimasinate välja lülitamine töövälisel ajal; trükkimine paberilehtede mõlemale poolele o Jäätmete sorteerimine: papp-paber; pakend; orgaaniliste jäätmete kompostimine o Eksamid ümbertöödeldud paberil jms. o Ujula, võimla, jõusaali ja jalgrataste kasutamise võimaldamine
/ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste suuruste defineermise aluseks. pidev-ei saa vahele jätta, pöördumatu- tagasi/edasipööramine pole võimalik. Aine kehade material, tahked/vedelad/gaasilised. Väli-vastastikmõju vahendaja Mõjutavad teisi kehasid/pidevad/pole mõõtmeid. Nimeta aja mõõtmise alused ja too selle kohta näited? Aja mõõtmise alused võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega.
sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainult nii palju õhku ja helisid, kui sees olija seda soovib. Suhted sees ja väljas olijatega muutusid veidi vähem reaalseks. Virtuaalsuhete omamoodi ettekuulutajaks oli tegelikult kirja teke. Kummatigi ei nurisenud inimesed kirjaoskuse leviku päevil, et elutute paberilehtede vahetamine on asendamas pilke ja käepigistusi. Kirjavahetus ei asendanud vaid täiendas olemasolevaid suhtlusviise. Kuidas on aga tänapäeval? Massimeedia võimaldab meil iga päev kokku puutuda ja teatud mõttes suhelda sadade ja tuhandete inimestega - nii tegelaste kui teiste lugejatega. Isegi kui me ei vaheta ainsatki bitti informatsiooni, suhtleme me teatud mõttes - virtuaalselt - inimestega infoväljal. Meediakanalite rohkus pole aga kaasa toonud rohkem ühendusi vaid rohkem eraldatust
Sest pinnaenergia läheb väiksemaks (pindpinevus läheb väiksemaks) 22. Miks auruv vesi jahtub? Sest kiiremad molekulid lahkuvad, aeglasemad jäävad alles. 23. Miks gaasimullid tõused vedelikus üles? Nende tihedus on väiksem. 24. Miks jaheda vea soojendamisel ülestõusvad mullid tõmbuvad kokku? Sest üleval on jahedam vesi ja veeaur kondenseerub. 25. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? (Molekulide vahene jõud = kohesioonijõud) Peeglid hästi siledad (tasapinnalised),aga paberilehtedel on kokkupuutepunkte vähe. 26. Miks kurkide soolamisel kurk kaotab kaalust? Toimub osmoos, väljas on lahuse kontsentratsioon suurem ja vesi läheb kurgist iseenesest kurgist välja. 27. Miks kuuma vee korral mullid tõusmisel suurenevad? Sest pidevalt vesi aurub sinna sisse. Mida kõrgemale mull tõuseb, seda rohkem vett sinna sisse aurub. 28
5. Mitu vee molekuli peab lisanduma igas sekundis tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile), kui veepiisa moodustumine võtab ligikaudu üks tund aega (d = 0,001 mm)? 6. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (106) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 7. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9
Suruge kaks taskupeeglit teineteise vastu ja tõmmake siis eemale. Jõud, mis peeglite eemaldamist takistab on peegli pinnas asuvate ja kokkupuutuvate aineosakeste summaarne tõmbejõud. Sama aine osakeste vahel mõjuvaid tõmbejõude nimetatakse kohesioonijõuks. Eri ainete vahel esinev jõud on adhesioonijõud Ülesanded Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? 1. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? 2
likvideerimise meetodeid. 19) pabermaterjalide kuivatamine Veekahjustustega dokumendi algset seisundit on praktiliselt võimatu taastada, küll saab aga veekahjustuste kahjulikku mõju vähendada. Märgunud säilikud nõuavad kohest töötlemist, sest on suur hallituskahjustuste oht. Kuivatamiseks kasutatakse enamasti difusioon- ja konvektiivkuivatust. · Difusioonkuivatuse käigus asetatakse märgunud paberilehtede vahele kõrge niiskuseimamisvõimega materjali (filterpaber, kromatograafiapaber, trükitekstita ajalehepaber) lehed. Kasutada ei tohi värvilisi ega trükitekstiga pabereid. Leht filterpaberit pannakse iga märja lehe vahele või 5-6 lehte filterpaberit iga 10-15 märgunud lehe järele. Alguses, kui raamat on väga märg, siis tuleb panna vähem lehti ~iga 25 lehe tagant, hiljem tihedamalt. Kaane ja eeslehe vahele pannakse
Kohas, kus liigub liugur võetakse isolatsioon maha. Traadi materjaliks võib olla konstantaan (40% Ni ja 1,5%Mn sisaldav vasesulam), nikroom (65 – 80% Ni, 15 – 30% Cr, mõnel juhul lisanditena Si, Al ja teisi elemente), fekraal (12 – 15% Cr, 3,5 – 5,5% Al, kuni 0,7% Mn, kuni 0,2% C, ülejäänud Fe) või näiteks plaatina ja iriidiumi sulam. Karkassi materjaliks võib olla getinaks (kihtplast, mis on saadud fenoolformaldeüüd- vaiguga immutatud paberilehtede kuumpressimise teel), tekstoliit (sünteetilise sideainega immutatud puuvillariidest kihtplast) , plastmass, keraamika jms. Liugur (kontakthari) tehakse traadist või lehtvedrust. Materjalina kasutatakse plaatina, hõbedat, plaatina ja iriidiumi või vase ja hõbeda sulamid jm. Takistustensoandur. Takistustensoandur on tensomeetri koostisosa, mis muundab tahke keha deformatsiooni elektrisignaaliks. Takistustensoanduri töö rajaneb metalltraadi, kile või fooliumi takistuse
ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga. Liimistamiseks kasutati riisitärklist, taimseid liimaineid ning kriidi ja tärklise segu. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Hiinast Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Nepaali ja Birma Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse
Kulutulu analüüs. Planeerige oma aega nii, et te jõuaksite etteantud aja jooksul tulemuseni. 1. Genereerige meeskonnas ajurünnaku vormis võimalikult palju erinevaid ideid. 2. Valige neist välja vähemalt viis. Kirjutage need eraldi paberilehtedele, jättes alla vaba ruumi kirjutamiseks. Kui te olete eraldi ruumis, siis kasutage suuri paberilehti ning kinnitage need seintele, kõigile nähtavale. Suurte paberilehtede kasutamisel vajate ka pabertahvli pliiatseid. 3. Leidke grupis igale lahendusele ajurünnaku vormis selle tugevused (+) ja nõrkused (). Kirjutades need lahenduse alla tulpadesse. Selle etapi läbiviimiseks tuleb planeerida kõige rohkem aega. 4. Järgnevalt annab iga grupiliige lahendustele hinnangud, tuginedes leitud positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Lahendused tuleb panna pingeritta
annaabi.ee 
