· Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7: ristimine, leeritamine, abielu sõlmimine, pihtimine, armulaud, vaimulikuks pühitsemine ja viimne võidmine. Ristiusk levis Rooma keisririigis. Germaanlaste hulgas. Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick. Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased. Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2. Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet. Piiskopi ametist kujunes paavstiamet tänu keisrivõimu nõrgenemisele Lääne-Roomas, mis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele. 4
-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus. 4. sajandist hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub: Rooma piiskopi tähtsust tõstis esile Püha Peetrus kui I Rooma piiskop. Kristus: “sina oled Peetrus (petros “kalju”) – sellele rajan ma oma kiriku. Kristus määras Peetruse oma asemikuks - seega paavstiamet Kristuse maapealne asemik. Rooma linnal sümboolne väärtus – endise maailmariigi (impeeriumi) pealinnana ja kus ristiusk kõige varem muudeti riigiusuks . Kirikuriigi (paavstiriigi) teke (756-1870) Paavsti mõjuvõim kasvas veelgi järgnevatel sajanditel. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6. saj. II p. hakkasid Roomat ohustama Põhja-
meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE 5. Paavstlus ja paavstiriik. a. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: · Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. · Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. b. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: · 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. c. Paavstiriik: · Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. · Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim.
IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
IV PIHTIMINE – pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE – surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst – katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel – Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
valitsesid alati Jumala armust. Need kolm asja ei pruukinud vastanduda, võisid olla ühe asja 18 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 erinevad küljed. Võis olla nii, et kõigepealt valiti, siis seadustati troonipärimine rahvaga koos otsustades. Ja kõik toimus Jumala armust. Nii impeeriumi troon kui paavstiamet said valitavateks, kuigi mõlemat püüti ajuti ka pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses
passiivsel moel), ükski teine kirikuisa ei olnud enne teda nii väitnud. Valitsejate elu ja tegemisi ei tohi kritiseerida ega nende üle kohut mõista. Keiser võib käituda valesti, riskida oma hukatusega, keisrist kõrgem on vaid Jumal. See on tema ja Jumala vaheline asi. Paavstiriik Pippin Lühikese ajal (741-768) kuni 19. sajandi keskpaigani (754-1870), riik, mille maiseks valisejaks oli paavst. Nii impeeriumi troon kui paavstiamet said valitavateks, kuigi mõlemat püüti ajuti ka pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses
annaabi.ee 
