Puhtatõuline sugujäär tagab järglastele kõrgema produktiivsuse. Oluliseks näitajaks on jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta (keskmiselt üle 1,6 talle poegimise kohta). Olulisel kohal on sugujäära tõu valik. Tähtsal kohal on ka jäära vanus. Kõige viljakamad on jäärad 2.– 5. eluaastal. Sellisele jäärale võib arvestada 40-päevaseks paaritusperioodiks ca 50 utte. 2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele andma lisaks karjamaasöödale 200– 300 g ning jääradele 400–500 g teravilja looma kohta päevas. Õrritaja“ jäära kasutamise eesmärgiks on tuua uttedel esimene aktiivne ind ettepoole ja sellega lühendada aktiivset paaritusperioodi, millega kaasneb lühem poegimisperiood. „Õrritaja“ jäära kasutamine on efektiivne, kui ligikaudu 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest enne, kui „õrritaja“ jäär on karja lastud
40 12,0 14,4 11,2 - 60 14,4 19,0 14,9 - 80 16,7 23,6 18,5 12,7-14,6 90 - - - 13,9-16,0 100 - - - 15,1-17,4 Jäärade rea esimesed numbrid on paaritusvaba perioodi energiatarbenormid, teised numbrid paaritusperioodi energiatarve. Tabel 6. Noorlammaste summaarsed energiatarbenormid Vanus kuudes Keskmine Metaboliseeruv kehamass kg energia MJ Utikud 4-6 40 12,7 6-8 48 13,7 8 10 55 14,4 10 -12 61 14,5
lisaks tuleb söödasegu rikastada energia-rikaste komponentide, vitamiinide ja mineraalidega. Puurides peetavad karusloomad peavad söödaga kätte saama eluks ja väärtusliku karusnaha kasvatamiseks vajalikud toitained. Kvaliteetse söötmise ja õige pidamise korral esineb hõberebastel väga vähe haigusi. Hõberebaseid peab kindlasti vaktsineerima lihasööjate katku vastu. Kogu kasvatamise ja paaritusperioodi kestel ei ole nende söötmine ja hooldamine töömahukas, sellega on võimalik toime tulla ühe perega. Kõige töömahukamaks perioodiks on nahastusaeg, mil on otstarbekas kasutada lisatööjõudu. Nahad kuivata-takse ja saadetakse peale esmast töötlemist müüki Oksjonikeskustesse. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on 50 põhikarja emaslooma. Finantsinformatsioonis sisal-duvad arvestused on tehtud lähtuvalt 50-st põhikarja loomast.
2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002. a kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksforddauni tõug, hämpsiri (ingl. k. Hampshire) uttede ja pikavillaliste kotsvoldi jäärade ristamisega. Tänapäeval on oksforddauni tõug üks suurema kehamassiga lambatõuge. Lammastelt saadakse suure tailiha sisaldusega raskeid lihakehasid, mistõttu nende lammaste arv on Suurbritannias viimasel kahel aastakümnel järsult tõusnud. Karjades enne paaritusperioodi keskmiselt 89 kg, poeginud utelt saadi 1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,5-4,5 kg, villapeenus 31-33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Tekseli lambatõug Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega.
(British Sheep, 1992). Isaloomade kasutamisel päranduvad järglastele hästi edasi head lihavormid, kasvukiirus ja neid võib kasvatada nii niisketes kui külmades ilmastikutingimustes. Oksforddauni lammastelt saadakse suure tailiha sisaldusega raskeid lihakehasid, mistõttu nende lammaste arv on Suurbritannias viimasel kahel aastakümnel järsult tõusnud. 1992.a. oli oksforddauni uttede kehamass Suurbritannia jõudluskontrollikarjades enne paaritusperioodi keskmiselt 89 kg, poeginud utelt saadi 1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,54,5 kg, villapeenus 3133 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Oksforddauni jäärade kasutamise kohta Eestis korraldati 1993.a. ja 1994.a. katsed Aravete OÜ eesti tumedapealiste lammaste tõufarmis (Lobanov, Piirsalu, 1996).
keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200- 300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest.Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. Haaremirühmad
Imetava ute söötmine · Esimese 4 nädala söötmine peale poegimist kriitiline, sest nii energia ja kui proteiini vajadus kõrgeim · Energia ja proteiini vajadus jääb tavaliselt rahuldamata kuna söötadega ei tagata nii kõrget taset (ka normaalse söötmise juures) ning uted kaotavad kehamassi -> seepärast peavad uted olema enne poegimist heas toitumuses (3...3,5 palli). Vastasel juhul uted jäävad imetamisel liiga lahjaks ning ei suuda enne järgmist paaritusperioodi taastada toitumust. Tulemus ->üksiktalled · Kontsentraatide vajadus sel ajal kõrgeim · Rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas · Jõusööt peab sisaldama 16-18% toorproteiini (peaaegu sama mis talledele) ja järelikult võib uttedele anda sama jõusöödasegu, mis talledele · Viimase aja uuringud on näidanud, et sama energia taseme juures aga madalama proteiini sisalduse puhul
Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta. Täiskasvanud jäärale 50 utte. 1 2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele ja jääradele andma teravilja. Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine.
mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga. · 5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga. Uttede toitumust tuleks hinnata kolm korda aastas. 1. Võõrutamisel. 2. Tiinuse keskel. 3. Tiinuse lõpul. Soovitav on, et uttede toitumus enne paaritusperioodi algust oleks 3,5 palli, tiinuse keskel 3 ning tiinuse lõpul 3,5 punkti. Sugujäärad peaksid enne paarituse algust saama toitumuse hindeks 4 punkti. Noortallede toitumus enne lihaks realiseerimist peaks olema 3 punkti. 2) Tapaeelse kehamassi järgi, sest teades kehamassi võib prognoosida tapetud lamba kvaliteeti Näiteks: Nimetus Keha- Tapa- Lihakeha Rasva- ja Lihakvaliteet mass saagis, % mass, kg valgu-sisaldus,
annaabi.ee 
