emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 21. Isassuguorganid Munand on kujult ovaalne. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel. Seal toimub sugurakkude arenemine spermideks
vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub
vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 23. Emassuguorganid 24. Munasari Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe
Sugunäärmed arenevad nii isas- kui ka emasloomadel võrdsetest algmetest. Suguorganid alustavad talitlust suguküpsuse väljakujunemise perioodil ja täielikult väljakujunenuks osutub nende ehitus ja funktsioonivõime suguküpsusperioodil. Vanaduse saabudes hormoonide produtseerimine ja sugurakkude moodustumine aegamööda vaibub. 31. Isassuguorganid paaritu kusiti - seemne väljajuhtijaiks Lisasugunäärmed – seemnevedeliku moodustajaiks Peenis – paaritusorgan, ümbritseb eesnahk Munandikott – munandite kaitsja ja termoregulaator Munand – Paariline elund, seemnerakkude valmistaja, kujult ovaalne. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - on seemnerakkude säilitamise, kogumis- ja lõpliku valmimise kohaks. Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes.
suuketast ümbritsevad narmastepärja alusel kulgeb servhammaste rida, mis suuketta ülaserval laiub 1,5-3-reaseks ülahuule väikeste hammaste vööks. Selle ja suuavapealse 7 (kummalgi küljel hambaga) sarvplaadi vahel paikneb 5-8 suuremat, väikestele alusplaadikestele kinnituvat ülahuulehammast. [3, 5, 7] Kudemise ajaks seljauimed kõrgenevad, emastel moodustub pärakuuim, isastel pikk (umbes 4 mm) ja peenike genitaalnäsa (paaritusorgan). Narmad suuketta serval on isastel suuremad ja eredavärvilised, emastel peaaegu puuduvad, väikesed. Värvus võib isegi naaberjõgedes varieeruda. Selg veidi rohekas, pronkspruun, küljed oliivrohekad- pronksjad kuni hallid, kõht hallikaskollakavalge; seljauimed läbipaistvad, oliivrohekalt kollakad. Tagumise seljauime alusel tume kurd, eesmisel uimel on see kitsam. Sabauim kahkjalt pigmenteerunud. Läbi naha kumavad tihedate püstjoontena lihassegmentide piirid.
kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos.
liigub viljastatud munarakk emakasse. Emakas toimub loodete arenemine ja kasv. Emakas koosneb emakakaelast ning paremast ja vasakust emakasarvest. Mittetiine emise emakasarvede pikkus võib ulatuda 2 m. viljastuse järjel kanduvad sügoodid emakasse ja püsivad seal 2 nädalat vabalt. Sel ajal idulaste arv jaotub ühtlaselt emakasarvedesse. Sigadel toimub implantatsioon ehk lootepõie kinnitumine emakaseinale 10. 15. emrüonaalse arengu päeval. Tupp on paaritusorgan, 15 cm, elastne väljavenitatav kuni vaagna seinani Häbe koosneb 2 häbememokast, nende nahas on palju higi- ja rasunäärmeid. Häbeme ventraalses nurgas on kliitor. ISASUGUORGANID Koosnevad sugunäärmetest e gonaadidest ja suguteedest. Kuldi suguorganid: - Kaks munandit (kogumass 1kg) - Kaks munandimanust - Kaks seemneväädis kulgevat seemnejuha - Paaritu kusiti - Lisasugunäärmed:
avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast
kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos.
annaabi.ee 
