mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu
ega ka eraldi olev alamliik, neil on shokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone. Esimese valge tiigrikutsika olevat kinni püüdnud keegi Rewa maharadza. 1951. aastal leidis ta dzunglist hüljatud valge tiigrikutsika, kes sai nimeks Mohan. Paljunemine Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3aastaselt, isased umbes aasta hiljem. Paaritumine kestab viis päeva. Paaritumisele järgneb innaaeg, mis kestab u. 103 päeva. Keskmiselt sünnib kutsikaid 2 või 3 (max. 5).Üks kutsikas sureb tavaliselt sünnitusel. Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 68 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Toitumine Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja
mis aegajalt tuleb merest nähtavale pringli aeglasema pinnaujumise ajal. Pringli hingamisel ei ole veepinnast ülalpool näha veejuga, kuid lähedal olles võib hingamist kuulda. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,42 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (4565 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad. PALJUNEMINE Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Paaritumisele eelneb pikk "kurameerimine", mille ajal ujutakse kõrvuti ja hellitatakse teineteist. Pojad sünnivad 10-11 nädalat peale paaritumist. Imetamise ajal lesivad emaloom ja ta poeg kõrvuti veepinnal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis TOITUMINE Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringatest, kiludest ja moivadest, vähem ka limustest. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid
nagu lõvid. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada. Suurimaks tiigri vaenlaseks võib pidada karu. Loom, kellega tiiger sümbioosis elab, on punahunt. Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3-aastaselt, isased umbes aasta hiljem. Paaritumine kestab viis päeva. Paaritumisele järgneb innaaeg, mis kestab u. 103 päeva. Keskmiselt sünnib kutsikaid 2 või 3 (max. 5). Üks kutsukas tavaliselt sureb sünnitusel. Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 6-8 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Emasloom kasvatab 24 kutsikat kaks aastat. Selle aja jooksul ta uusi kutsikaid ei saa. Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist.
Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle siis suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kui elevant jääb oma hammastest korraga ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub elevantidega tavaliselt 70. eluaasta paiku. Elevantidel on hea isu. Elevandid armastavad süüa öösel, varahommikul ning õhtul. Tegelikult söövad nad ka käigu pealt, haarates rohukõrsi või värskeid lehti. Paljunemine Elevandid saavutavad suguküpsuse 14-15-aastaselt. Paaritumisele eelneb see, kui loomad teineteist londiga hellitavad. Tavaliselt sünnib 22 kuu pärast üks elevandipoeg. Elevandipoeg kaalub umbes 110 kilogrammi ja on ligikaudu 85 sentimeetrit pikk. Ema toidab poega kaks aastat, vahel ka kauem. Pärast järgmise elevandipoja sündi saab temast karja liige. Emaelevant sünnitab poja tavaliselt kord nelja aasta jooksul. Harilikult on tal kolm või kaks erinevast vanusest poega. Kui poegi ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks. Huvitavat:
Vähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad. 4. Paljunemine Paljunemine: Ämblikulaadsed on lahksugulised. Sugunäärmed, kas muna- või seemnesarjad, asuvad tagakehas. Sigimisbioloogia on neil väga mitmekesine ning paljudel liikidel eelneb paaritumisele omapärane pulmatants. Munade arv kookonis kõigub mõnest üksikust sadadeni. Mõnel lestaliigil täheldatakse partenogeneesi. Ämblikulaadsed on valdavalt munejad, kuid esineb ka sünnitajaid vorme. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega
sugukonda kuuluv loom. picture 2) Isaste kõrguseks on 3m, emastel veidi vähem, isased kaaluvad 6 tonni, emased 4 tonni. Eluea pikkuseks on ligikaudu 70 aastat. 3) Elevandid saavad suguküpseks 1415 aastaselt. Innaaeg on aastaringne. Tiinus kestab 22 kuud, poegi on üks. Paaritumisele eelneb keeruline rituaal, mille vältel loomad üksteist lontidega hellitavad. 4) Elevant jookseb kiiremini kui inimene. Suurim registreeritud elevandivõhk oli 3,1 m pikk ning kaalus peaaegu 105 kg. 5) Elevandid on rohusööjad loomad. Nad söövad
· Toitumine Vees elades toitub sääskede, kiilide ja ujurite vastsetest, vähilaadsetest, veelimustest, kalamarjast ja konnakudust. Maismaal elades toitub vihmaussidest, putukatest, hulkjalgsetest ja muudest selgrootutest. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. · Sigimine Vesilikud siirduvad veekogudesse mätsi lõpul, kuid sigimine algab kui veetemperatuur on 10 °C ringis. Paaritumisele eelnevad pulmamängud. Sigimisperioodi vältel muneb emane 60...700 (keskmiselt 150) muna, mis rullitakse ühekapa veealuste taimede lehtede sisse. · Areng Vastne koorub 14...20 päeva pärast ning on alguses 6,5 mm pikk. Areng on moondeline, moone toimub järk-järgult, kui vastne on 29...38 mm pikkune. Vastsejärk kestab 60...70 päeva ning noored vesilikud väljuvad maismaale 32...36 mm pikkustena. Tähnikvesilikud saavad suguküpseks 2. - 3
Vees elavad imetajad on kohastunud olema pikemat aega ilma õhuta. Neil pole lõpuseid nagu kaladel, vaid nad peavad käima veepinnal õhku hingamas. Kõikide imetajate kopsud on kärgjad käsnasarnased elundid, mille sisepind on suurem kui välispind. Imetajad kannavad loodet oma kehas ning selle valmides toimub sünnitamine. Paaritumise käigus viljastab isane emase kehas munarakud, millest arenevad looted või loode. Paaritumisele eelneb tavaliselt mingit sorti pulmamäng, mis on liigiti väga erinev. Suurematel imetajatel vaatemängulisem, pisematel võib see aga üldse puududa. 38 Sünnitatakse kas pessa, mis on ehitatud mingist taimsest materjalist, urgu või lihtsalt mõnda varjulisse kohta. Emasloomad imetavad oma järglasi päris pikka aega enne, kui nad suudavad iseseisvalt liikuma hakata
annaabi.ee 
