augustist, aktiivne inna periood on novembris/detsembris. Ind avaldub uttedel selliselt, et esimene ind on vaikne ind (loom indleb, aga ei näita väliste innatunnstega seda välja. 1-3 päev). Innatsükkel on 16-17 päeva. Sagedasti pannakse karja isasloom, kes on viljatusvõimetuks muudetud, selle eesmärgiks on rohkem emasloomi ühe aja jooksul saaks ära paaritada. Õrritaja jäär pannakse karja ja ta on karjas 2 nädalat enne õiget paaritamist. Õigel ajal pannakse uttede juurde suguvõimeline jäär. See on loomulik poegimisaja lühendamine inna sünkroniseerimise kaudu. Paaritusplaan moodustatakse paaritusgrupid paberil ja siis viiakse plaan ellu karja jaotamisega paaritusrühmadeks. Kui jäär on täiskasvanud (3 või enam aasta vanune), siis paaritusgrupp on ligikaudu 50 utte. Kui jäär on 1-2 aasta vanune, siis paaritusgrupp oleks 30-40 utte. Kui kasutatakse 10-12 kuu vanust jäärtalle, siis paaritusrühm oleks 20-25 utte
juurdekasvu tarve, reproduktsioonitarve ( energiakulu paaritamiseks, ejakulaadi energia). SUGUKULTIDE SÖÖTMISNORMID Elatustarve ligilähedane emistega 415 kJ KM 0,75 KEHAMASSI JUURDEKASVU TARVE 7-9 kuu vanuses hakatakse noori kulte kasutama ja nende kehamass on ~150 kg. Täiskasvanud suurt valget tõugu kult kaalub 300 kg, isegi 400 kg. Noored kuldid ei peaks väga kiiresti kaalus juurde võtma, see takistab noorte ja imetamisel lahjunud emiste paaritamist, muudab jalad nõrgaks. Madal säätmistase (vähe energiat ja proteiini) alandab kuldi sugulist aktiivsust (libiido) ja ejakulaadi kogust, kui ei alanda sperma kvaliteeti (spermide konsentratsioon, liikuvus jne). REPRODUKTSIOONITARVE ENERGIAKULU PAARITAMISEKS 18 kJ/kg ainevahetusmassi kohta. Näiteks 200 kg kuldil kulub emise paaritamisel ligikaudu 958 kJ metaboliseeruvat energiat sellisele kuldile läheb päevas elatuseks ja kehamassi juurdekasvuks 35,18 MJ metaboliseeruvatt energiat.
nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200- 300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest.Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. Haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida. 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse
Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register Vasikad ja mullikad, nende nr, kehakaalud iga kuu järel ja olulisemad tegevused nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). Lehm või mullikas paaritatakse või seemendatakse innaajal. Ind on emaslooma seisund sel ajal, kui ta on viljastatav. Inna tunnused:
Kui mullikas seemendatakse liialt väikesena, siis aeglustub tema kasv ja areng, esimeste laktatsioonide (lüpsiperioodide) toodangutase jääb väiksemaks ja vasikad sünnivad nõrgematena ning arenevad aeglaselt. Hilinenud seemendamine suurendab noorlooma üleskasvatamise kulusid ja piima omahinda. Et vältida spontaanseid tiinestumisi, tuleb kuuekuised vasikad sugude kaupa eraldada. 56. Kunstlik seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). 57. Ahtruse mõju veisekarja majanduslikkusele Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega
On leitud, et liiga vanade isas- ja emasloomade paaritamisel saadakse madala jõudlusomadusega järglased. Parimaid tulemusi on saadud vanemate emasloomade paaritamisel nooremate isasloomadega. 3. Loomade sarnasuse ja mittesarnasuse printsiibil Selle klassifikatsiooni järgi jaguneb paaridevalik järgmiselt: 3.1.homogeenne e. ühtlik; 3.2.heterogeenne e. mitteühtlik. 3.1.Homogeense paaridevaliku all mõistetakse sarnaste loomade paaritamist, kellel on ühesugune põlvnemine, ühtlik kehaehituse tüüp ja sarnased jõudlusomadused. Homogeense paaridevaliku eesmärgiks on saada vanemate feno- ja genotüübiga sarnane järglaskond, kellel oleks põlvkonniti püsivad tunnused ja omadused. Homogeense paaridevaliku kõrgem aste on inbriiding e. sugulusaretus. Inbriidingut mõõdetakse inbriidingukoefitsiendiga FX ja suguluskoefitsiendiga RXY. Sõltuvalt sellest, kas
nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200-300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14
annaabi.ee 
