sädemed tuhas Autor: Marie Under Töö koostas: Pille Riim Elulugu Marie sündis 1883.aastal ( suri 1980 ) Priidu ja Leena Underi kolmanda lapsena. Under õppis 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema ja hakkas 14 aastasena luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja lahutas 1924 . Edasise elu veetis ta Artur Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929) Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. "Aasta kauneimal õhtul" Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvused neid, ...
Kordamine lüürika 1.Mis on lüürika? Luule 2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus
· "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) ·"Naine on mees" (1999) · "Contrarünnak" (2004) · "Poiste aabits" (2010) · "Okseoksjon" (2011) · "Urvaplaaster" (2012) Vedrumehike jah korvpall on ohtlik mäng kuid ei karda mina murda luid sest mul on luud elastikud kõik kukkumised vastikud ma lõpule viin naeruga teen vettehüppeid aeruga ja benjihüppeid sooritan perfektselt ilma nöörita Meeldib, kuna selles luuletuses on kasutatud paarisriimi. Meeldis ka sellepärast, et luuletuse mõte ja luuletuse pealkiri läheb kokku, ilma et pealkirjas kasutatud sõna "vedrumehike" pole kasutatud. Luuleanalüüs Contra luules esines väga palju erinevaid teemasid, suurem osa oli aga seotud spordialadega. Näiteks: kalasport, Urvaste-Tartu rattaralli, rabajooks, Tartu sügisjooks. Contra kirjutab oma luulet nii lüürilises kui ka proosalises liigis. Luulekujundid
Osad uuletused on aga valmis vorbitud juba aastatel 1936, 1939 jne. Kirjutatud on väga süngeid ja sügavamõttelisi luuletusi. Palju on väljendatud tundeid ja inimeste suhteid. Kindlaid zanrieelistusi pole otseselt. Esineb sonette ja on isegi üks pikem ballaad . Meeleolult on luuletused nukrad, mõtlikud ja sünged. Mõtlikumad neist on ,,Eluhelbed" ja ,,Suurest haardest" . Kirjanik on eelistanud kirjutada vabavärsilisi luuletusi. Mõni luuletus on ka riimiline, ning vormistatud paarisriimi. Värsid on suhteliselt lühikesed. Ainult ballaadis on värsid silmatorkavalt pikad. Sõnavalik on külluslik. Nt: kui korrutad välgujoaga, oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. Kõigesagedamini on kirjanik kasutanud sõnamängu. Luuletusi Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tashilju, et sa leiadsaatuse summa, kui korrutad välgujoaga, oma elu surmkümmend suudlust,
Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on vilepuhuja tütar. Räägib kuidas ta isa oli joodik ning talle heideti ette et oli inetu ja rumal. Teenis isale joomiseraha. Isa suri joomise tagajärjel. Seejärel läks tüdruk hulkuma ja rööviti paljaks, teda mõnitati, pilgati ja löödi ja kerjas raha. Hakkas taas flööti mängima, tundis kuidas päevad möödusid ja kõik läks jälle paremaks. Esineb lõpp-, rist- ja paarisriimi. Salmid on kaheksa realized. Metafoorid (elulõng, kõrtsileerid jne). Flöödi asemel kasutatakse sõna vile.
ja süliriimi ....lilleleid A ...päikserind B ...neid A ...mõlemad B ....põlevad B ....mind A Libisev riim: mõlemad-põlevad IV on kasutatud paarisriimi ja libisev riimi ning ristriimi ...tuisuga A ...saa A ...tõttavad B ...jätavad B ...lahe A ...pää B ..
(Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ’’Sädemed tuhas’’ leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ’’Sirelite aegu’’ All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael – ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää.
Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ''Sädemed tuhas'' leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ''Sirelite aegu'' All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää.
luuletan" ristriimiline. Sellele vaatamata on nende kahe luuletuse sisu mõistmine lihtsam ja see muudab luuletused meeldejäävamaks. Luige teos on ristriimiline, kuid jätab veidi vabavormilise mulje eriskummalise silpide arvu tõttu mõnes reas, muutes luuletuse sujuva lugemise keerulisemaks. Kareva ,,Kui kirjutan," on teise kolmega võrreldes veidi eriilmeline- mingil määral võib märgata paarisriimi, kuid suurem osa luuletusest on väga ladusas vabavärsilises stiilis. Lepiku ja Luige luuletustes on palju kasutatud stiilikujundeid, samas kui Kareva ja Runnel on nende osas veidi tagasihoidlikumaks jäänud. Siiski ei saa väita, et mõni luuletus neist päris ilma on- epiteeti on kasutatud igas teoses: ,,Laulik" ehib end sammaldund maja ja säravate tähtedega, Luik on oma kirjatöösse peitnud truu pliiatsi ja tumeda valu, Kareva näitab oma ülemvõimu keele
Nendest tähtedest ei saa kokku lugeda sõnu või tähenduslikke lühi lauseid. 5 LUULE VORM Kõige enam kasutab Runnel lõppriimis. Näiteks ristriimi: Me ratsud on higist mustad/ me taga on tühjad pustad/ Me oleme unenäokujud/ meid välja on mõelnud tujud/ Me oleme häitsmemehed/ me oleme noored mehed. (,,Panoonia"...Me ratsud on higist mustad), paarisriimi: Vaata kuidas meri turskab/ vaata kuidas veri purskab (Vaata tervikteksti Lisa 3), segariimi: Vaata luuletust Lisa 4). Runnel kasutab kõiksuguseid salmivariante, kuid tundub, et talle on südamelähedasem neljarealine salm. Raske on eristada kindlat luulevormi: kõik kirjutised on just Runnelile omased. Sellest luulekogust ei oska oska otsida poeemi, sonetti või muud taolist. Kuna ta on taotluslikult kasutanud vemmalvärssi. Näiteks: /Rikkus on mis rahvust rikub, vaesus on
vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.“ „Ministriga joob sinasõprust lurjus“ „… kunstimõtet Kölni katedraalis võib leida vaid veel purjus bakalaureus.“ 5. Viie luuletuse vormide analüüs. 1. „Üle haudade“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“
ja soov on elada, et sinu armas kuju veel kaua peletaks mu hingest tusatuju. Puskin räägib, et maa pealne elu jääks temast kergesti maha kui ta teaks, et hingega saab ta midagi kaasa viia ja, et teisel pool ei hävi mälestus ja armastus. Ta väidab, et maapealne elu on vaid ajaviit, mis on täis valesid ning surma. Teises salmis avaldab ta arvamust, et tegelikult ei ole meil sealt midagi loota, seal on vaid tühjus. Ning temas tärkab taas soovi elada... Kasutatud on paarisriimi. Epiteelidest on kasutatud näiteks: armas kuju. Luuletemaatika loodus Lill Ma leidsin raamatu, kus vahel on lihtne kuivand põllulill. Ja juba hargneb mõtteahel ja juba hing on elevil. Kus puhkes ta? Kas hetke ainult või kaua õilmitseda võis? Kes selle kord küll noppis vainult? Miks siia pandud on see õis? Ons rõõmsa kohtumise täheks või lahkumise märgiks see, et meelest iialgi ei läheks üks vaikne, üksik metsatee? Ja mis siis hiljem sai neist kahest?
Näiteks Jaan Kruusvalli (1940) novelletid "Küla", "Lõhn". nutulaul vt itk. nümf kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaim. Merejumal Nereusel oli 50 ilusat tütart merenümfi. O oksüümoron lausekujund; vastandlike, teineteist sisuliselt välistavate sõnade ühitamine. Näiteks: magus valu, karjuv vaikus, tuline lumi. oktaav kaheksast värsist koosnev stroof, mille kuues esimeses värsireas kasutatakse ristriimi ja kahes viimases paarisriimi. Oktaavid on kirjutatud enamasti viie- või kuuejalalistes jambides. See oli üks enam kasutatud stroofivorme renessanssiaegses Euroopas. Näiteks: Lembitu Kui ma nüüd tean, et jumalad ei anna ei unenäoski meile kingitust, ja inimesel muud ei jää kui: "kanna sa ise hoolt, ehk leia lõpetust!" Siis tahan mõtteid selle peale panna, kust tulevik võib loota kergitust. Meil seisvad abimehed peas ja põues: neid peame tarvitama elu õues. / / (Friedrich Reinhold Kreutzwald.)
annaabi.ee 
