ühel ajal mRNA regioonide paardumine 1 ja 2 peatab RNA polümeraasi kohe kui need piirkonnad on sünteesitud Paus on piisavalt pikk selleks, et ribosoom jõuaks mRNAle ja selle järelt algaks translatsioon Ribosooomi positsioneerimine on kogu trp mRNA atenuatsioonis oluline: Kui Trp on vähe, siis: 1. TrptRNAs ei ole võtta ja ribosoom on Trp koodonil ja katab atenueeriva 1 piirkonna 2. Regioon 1 ei paardu regiooniga 2, küll aga 2 piirkond paardub 3 piirkonnaga sünteesi ajal 3. Regioon 3 (paardunud 2) ei paardu 4 piirkonnaga 4. RNA polümeraas jätka 4 piirkonna transkriptsiooni ja sellele järgneb süntees. Kui Trp on küllalt keskkonnas: 1. Ribosoom ei peatu Trp koodonil ja jätkatakse juhtpolüpeptiidi translatsiooni kuni 2 piirkonnani 2. Nüüd 2 piirkond ei paardu 3, kuid 3 paardub 4 3
DNA reparatsioon DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on puhkavas seisundis ehk statsionaarses faasis. Sellises olukorras on eelistatud bakterid, kes suudavad piisavalt kiiresti kohaneda olemasolevate keskkonnating...
seega maailmas, kus populatsioondi on stabiilsed ja iga isend peab oma olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on ,,paremad" tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele(Miinuseks on siis sõna ,,paremad", mis kirjeldab tunnust ebatäpselt) 4. liigi mõiste mis on liik? Liigitekke mehhanismid Liik: organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimalisi järglasi/ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuigi inimese evolutsiooni uurides ja fossiilidele põhinedes on väga raske liigi määramisel järgida antud/tuntud liigivdefinitsiooni. Liigitekkel on kaks peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline. Allopatrilise liigitekke puhul esineb geograafiline isoleeritus lähteliigist. Sümpatriline liigiteke seisneb ühe liigi jagunemisel kaheks või enemaksliigiks, ilma geograafilise barjäärita.(spetsialiseeruvad nt parasitism-väga kindlad
-Austraalia ja Euroopa asustati suht samal ajal (vist läks Aafrikast läbi Araabia ja India, mööda kallast) -30-40 KAT oli sapiens juba ka Põhja-Siberis -Arvatakse, et revolutsioon põllupidamine jms tulid Euroopasse eelkõige ideede, mitte inimeste näol. 3. Liik, liigiteke, liigi säilumine Liik- organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuid tihti on raske täpselt liiki määrata, näiteks suguta paljunemise puhul. Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline geogr
DNA ahela kiire parandamise. 2) global genome repair (GGR), mis toimub transkriptsioonist sõltumatult ning on mõnevõrra aeglasem kui TCR. GGR parandab ka näiteks vigastusi transkribeeritava geeni mittekodeerivas DNA ahelas. · Mismatch repair (MMR) kõrvaldab vigastused, mis on tekkinud DNA replikatsiooni või rekombinatsiooni käigus. Nendel juhtudel pole kumbki DNA ahel otseselt vigane, kuid nad ei paardu omavahel. 2. Limiteeriv valik/pärandumine 3. Rekombinatsiooni mehhanismid (põhjalikult) e. ristsiire. Universaalne bioloogiline mehhanism. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi. Võimalik on ka DNA salgu katkestamine ja uuesti ühendamine, mis loob uue DNA molekuli. Kui toimub kaheahelaline katkestus, siis lõigatakse DNA 5' otsast resektsiooni käigus jupp ära
Koodoni 3. Positsioon Wobble paardumine A/C/U – I(nosiin), A/G – U, C - G Mis on sense- ja mis nonsense koodon. Sense koodon, mis kodeerib ah, nonsense+ terminaator koodon. 16 Mõisted ”cognate”, ”near-cognate” ja ”non-cognate” koodon-antikoodon paardumise korral. Cognate- antikoodon paardub koodoniga, near-cognate- esimeses positsioonis ei paardu, non- cognate 1. Ja 2. Ei paardu. Valgusünteesi täpsuse tagamine Kas erinevus koodon-antikoodon paari stabiilsuses cognate ja near-cognate tRNA korral on piisav, et ühes selektsioonietapis eristada cognate tRNA near-cognate tRNA-st (Francis Cricki hüpotees). Valepaardumine = vähem H-sidemeid. Koodon-antikoodon paardumine VÄHEM STABIILNE. Vale tRNA dissotsieerub ribosoomilt enne, kui peptiidside moodustub. Near- cognate tRNA korral suurem GTP kulu
65 tuleb ära tunda. U1 RNA (tunneb ära) paardub 5’ splaisssaidiga. Poly Py järjestusega seostub valk U2AF (U2 aktiveeriv valk). Hargnemiskoha järjestusega seostub valk BBP – branch binding protein. Valgu ja RNA äratundmine – valgud tunnevad ära kindlaid struktuurielemente. Varane kompleks ehk e-kompleks. U2 RNA paardub hargnemiskoha konsensusjärjestusega - üheselt määratud 6-nukleotiidiline + A, mid jääb üle ja ei paardu - kõikidel intronitel sama. Nii tekib A-kompleks– seal toimub ATP hüdrolüüs. Oluline A ei paardu ja on völja lükatud (veidi kõrgendatud) ja 2’O on lükatud välja aktiivtsentrisse. Kui U2 ja A on seotud (+ nendega seotud valgud), siis hakkab toimuma intronis ruumiline ümberkorraldus, mida katalüüsib U4, U5, U6 RNA- st ja nendega seotud valkudest. Seda kutsutakse splaissosoomiks ja moodustavad ümmargusi struktuure. Splaissosoom katalüüsib preRNA-s muutusi. 5’ ja
Iga molekul ].G-U-A-A-C-G-C-G-A-U-U { koosneb va molekulisise- - .a-elda omavahel erineva nukleotiidse jdrjes- u-ta RNA molekulide arvu, mis kuuluvad mRNA, selt v6ivad ribonukleotiidid omavahel paardu- rolekulidel? 't=i: ,,,6i rRNA hulka, siis v6ib kindlalt vdita, et k6i- da. Vastavalt komplementaarsusprintsiibile se avaldumises. Erine- :r -:'rkem on mRNA molekule. Juba uhe raku ta- moodustub C ja G vahele kolm ning A ja U va- r$avad oPneolilicp infn ktitindib nende arv [rle kumne tuhande. Tun- hele kaks vesiniksidet. Nditena v6ime vaadel-
Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. Sellist nähtust kus koodonit transleeritakse valesti tuntakse valelugemisemise (miscoding, misreading ingl.k.) nime all. Koodon- antikoodon paardumist kirjeldavad "koodilugemise reeglid", mis seavad vastavusse tRNA antikoodoneis sageli esinevad modifitseeritud nukleosiidid vastavate koodonitega. Näiteks ei paardu tio-uridiin millegagi peale adeniini, mitokondrites ja mükoplasmades aga suudab harilik U antikoodoni esimeses positsioonis dekodeerida kõiki nelja koodoniperekonna liiget st. olenemata koodoni kolmandast tähest nn. "neljane wobble". Koodilugemise reeglid on täpsemalt kirjeldatud peatüki lõpus antud viites (Osawa, et al., 1992). Sarnased aminohapped paiknevad kooditabelis lähestikku. See tähendab, et juhuslikud
annaabi.ee 
