Achilleus ja Aineias ründavad teineteist, kuid Aineas põgeneb jumalate abil. 21.laul Troojalased langevad korratult. Trooja sõdurid põgenevad üle Skamandrose jõe. Achilleus tormab neile järgi. Jões elav jumal püüab Achilleust tappa, kuid Hephaisto päästab ta. Trooja sõdurid põgenevad müüride vahele. 22.laul Kõik Trooja sõdurid on müüride taga, väljaarvatud Hektor. Ta jääb keelitamisele vaatamata välja Achilleusega võitlema. Paanikahoos jookseb ta kolm tiiru ümber Trooja müüride, sest proovib Achilleuse eest põgeneda. Lõpuks astub ta võitlusse, kuid langeb. Achilleus lohistab tema surnukeha Ahhailaste laagrisse ning toidab sellega koeri. 23.laul Patroklose matused. Langenud vägilane põletatakse tuleriidal, ohverdatakse loomi. Achilleus korraldab sportmängud langenu auks. 24.laul Jumalate abiga läheb Hektori isa kuningas Priamos Ahhailaste laagrisse ning lunastab Achilleuselt Hektori surnukeha välja
Röövlid läksid närvi ja hakkasid läbisegi midagi karjuma. Tüdrukul hakkasid iseenesest pisarad mööda põski alla voolama, ta värises. Edasine mitte keegi teine. Poisi matustele ta ei läinud. Kogu selle valu ja pisarate juhtus liiga ruttu, et keegi oleks midagi aru saanud. Mitukümmend relvastatud politseinikku tungisid sisse. Röövlid ehmatasid, kõik inimesed paanitsesid. Kostsid lasud ja valjud kiljatused. Järgmisel hetkel langes poiss tuimalt maha. Üks röövlitest oli paanikahoos tüdrukut tulistanud, aga poiss hüppas kuuli ette. Tüdruk hakkas nutmaja vajus poisi ja verise keha peale. Ta raputas, hüüdis poissi nimepidi... Ei mingit elumärki. Tüdruk ei pannud enam ümbritsevat tähele. Ta soovis, et see oleks lihtsalt üks halb unenägu. Ja siis ta minestas... Ärgates oli tüdruk haiglas, kõik sõbrad , tuttavad, sugulased ümber. Ta tahtis püsti tõusta ja poisi juurde minna, kuid oli tõusmiseks liiga nõrk. Poiss oli kogu tema elu ja enam teda lihtsalt pole
5 Mõningatel inimestel võib tekkida ka hirm kokkukukkumise või isegi surma ees. Foobiale iseloomulikuks tunnuseks on vältiv-käitumine ning paanika. (Waters 2004:6) Paanikahoo sümptomid on tõsised ja füüsilised, need ei ole ette kujutatud. Tüüpilisemateks tunnusteks on pulsi kiirenemine, õhupuudus ning lämbumistunne, raskus ja valu rindkeres, peapööritus ja minestamine. Sageli võib paanikahoos inimest tabada ka iiveldus, külma- ja kuumahood. Halvimal juhul võib inimest tabada hirm hulluks minemise ees või hirm kaotada kontroll oma keha üle. Need sümptomid jõuavad haripunkti kümne minutiga ja kaovad umbes sama kiiresti. Paanikahood on üsna tavalised umbes kolmandiku inimeste juures. (Haiguslikud... 2002: 16-17) Paanikahoog ise ei kuulu foobia alla. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse aga foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. 1.3
Simmu aga käskis tal vett välja visata. Villem plõksutas oma elektrilambiga ka SOS tähti, kuid vihane meri jäi tühjaks ja pimedaks. Villem hakkas korraga kisendama, hüüdis valjusti appi, ise olles nii meeleheitel kui saab. Kustas tahtis Villemi peale karjuda, kuid Simmu hoidis teda tagasi, ootas kuini Villem oma karjumised ära karjus ja andis talle aeru pihku. Villemil libises aga aer käest ja ta sattus veel suuremasse ahastusse. Paanikahoos pani ta ette Lui üle parda visata, mispeale Kustas läks talle kätega kõri kallale. Villem langes nuuksatades kokku ja jätkas Kustase kõrval sõudmist. Saabus uus hommik. Paat hulpis suure jääkuubikuna vees. Simmu hakkas jääd ära peksma ja vett välja loopima. Aerutati aegamisi, et jõudu hoida. Villem halises ikka edasi. Siis ütles simmu Kustasele, et ta võiks lahtiseid asju paadist välja visata
Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal. Kontroll üldise olukorra üle kaob üsna kiiresti. Massi seas võib tekkida paanika. Kuid see esineb ka loomadel ja nende karjadel. Paanikahoos rahvamass võib enda massis olevaid inimesi surnuks trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja tee peale ette jääma. Selliseid juhuseid on tegelikkuses aset leidnud. Kuid neid sündmusi on enamasti ka raske ette ennustada. Paanika- või vihahoos rahvamass võib olla tohutult suur nö. ,,tapariist". Tapatöö võib rahvamassi poolt kujuneda äärmiselt katastroofiliseks. See on kahtlemata inimese üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid.
Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal. Kontroll üldise olukorra üle kaob üsna kiiresti. Massi seas võib tekkida paanika. Kuid see esineb ka loomadel ja nende karjadel. Paanikahoos rahvamass võib enda massis olevaid inimesi surnuks trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja tee peale ette jääma. Selliseid juhuseid on tegelikkuses aset leidnud. Kuid neid sündmusi on enamasti ka raske ette ennustada. Paanika- või vihahoos rahvamass võib olla tohutult suur nö. ,,tapariist". Tapatöö võib rahvamassi poolt kujuneda äärmiselt katastroofiliseks. See on kahtlemata inimese üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid.
Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal. Kontroll üldise olukorra üle kaob üsna kiiresti. Massi seas võib tekkida paanika. Kuid see esineb ka loomadel ja nende karjadel. Paanikahoos rahvamass võib enda massis olevaid inimesi surnuks trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja tee peale ette jääma. Selliseid juhuseid on tegelikkuses aset leidnud. Kuid neid sündmusi on enamasti ka raske ette ennustada. Paanika- või vihahoos rahvamass võib olla tohutult suur nö. „tapariist“. Tapatöö võib rahvamassi poolt kujuneda äärmiselt katastroofiliseks. See on kahtlemata inimese üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid.