Hullumajja ravile. 15. Miks Siim üksi kaubamajas käis? Siim tahtis osta uusi kardinaid. Siim tahtis osta mänguasju. Siim tahtis kojamehele osta uut akvaariumi. 16. Kuhu hüppas vetelpäästja Bill , kui ta nägi suurt okkalise turjaga looma? Katusele. Purskkaevu. Bussi peale. 17. Kelle viis härra Lammas enda juurde koju? Suure musta kassi. Karvase koera. Okkalise siili. 18. Keda kohtas Siim jõe ääres paadisilla juures? Lasteaiasõpra Stjopat. Kojameest. Härra Lammast siiliga. 19. Mis pani isa õnge otsa vihmausside asemele? Heinakõrsi. Suuri putukaid. Saia tükikesi. Millest unistad sina? Kirjuta! ______________________________________________________________ VASTUSED
Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjärve ääres kooli taga leidus palju kollast võhumõõka (Iris pseudacorus), vesimünti (Mentha aquatica) ja sootarna (Carex acutiformis) ning rohkelt harilikku kalmust (Acorus calamus. Pilliroogu (Phragmites australis) leidus rohkem pargi poolsaare tipuosas. Vähe leidus vesiputku (Oenanthe aquatica) , soovõhka (Calla palustris) , varsakapja (Caltha palustris) ja leidus ka kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja vesioblikat (Rumex aquaticus)
Edaspidi võib ümber kukkuda. Kuid tagurpidi saab ülesse. Ülesse ja üleval keerab juba õigetpidi, kirjeldab oma sõidutehnikat vestluspartner UK. Olen veidi üllatunud, kuna eelnevad arutlused on olnud vastupidiste järeldustega. Selgituseks lisab UK: ,,Jah, kui inimestel käed töötavad siis saavad. Kui ei tööta siis on ilmselt keegi kes teda lükkab, lükkab ikkagi ülesse." Oma intervjuude lõppfaasis pakkusin välja omapoolse lahenduse suplema pääsemiseks. Arutasime, kas paadisilla taoline vette mineku lahendus oleks sobilik, kas see tekitaks ratastoolis inimestel suuremat huvi rannamõnude nautimiseks. Kõigi arvamus oli, et kui oleks tagatud turvaline võimalus, siis oleks neid inimesi, kes seda kasutaksid. KM: Kui oleks tagatud sinna maani, et on juba võimalus ujuda, no miks mitte, loomulikult. Sellega olid nõus ka teised vestluspartnerid, kes lisasid omaltpoolt vajadust tõstuki järgi, mis huvilised vette laseks ja hiljem välja tõstaks.
Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata. (2) Kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, tohib sellel liigelda ainult omaniku loal. Supelrannaks kuulutatud veekogul või selle osal veesõidukitega liigelda ei tohi, välja arvatud teenistusülesandeid täitvad veesõidukid. Keegi ei tohi veeliiklust ohustada. Paadisilla ja tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni kolmandiku veeliikluseks kasutatava vooluveekogu laiusest. Veekaitsealased kohustused Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist. (2) Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks
eeskirjaga. Kaitse korraldamine Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1. muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet 2. koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid 3. väljastada metsamajandamiskava 4. kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut 5. anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks 6. anda projekteerimistingimusi 7. anda ehitusluba Looduse mitmekesisus Looduse mitmekesisus - mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutatavate erinevate organismide paljusust. Mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt. Üldiselt on soojemad alad liigirikkamad, liikide arv väheneb troopilisest vöötmest parasvöötmete suunas ja mägedes kõrguse suurenedes.
Kaitse-eeskirjaga piiritletakse vööndid ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine): Valitseja nõusolek järgmisteks tegevusteks püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevööndis: detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; jahiulukite söötimine. Valitseja nõusolek antakse kui: tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisund. Kaitsealal (v.a reservaadis) või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
Nimeta kaitsealasid: Hiiumaa laiud, Kõrvemaa, Kurtna, Neeruti, Otepää, Paganamaa, Vooremaa, jne. Kaitseala vööndites ei ole lubatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. Hoiuala: Elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala teatis: Teatis, mille hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale tee rajamise, loodusliku pinnase teisaldamise, raietööde, vms tegevuste kavandamise korral.
Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajkava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplan ja üldplan; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sh lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. Liikumisõigus ja piirangud: millised teed on avalikuks kasutamiseks. Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti ning KOV tasandil kaitstava loodusobjekti kaitset korraldab selle valitseja Kkteenistus või riigiasutus. Püsielupaiga valitseja on selle asukoha kkteenistus. Loodusobjekti valitseja on KOV.
isegi kokkupõrge teise sõudjaga. Lastele võib lihtsalt öelda: „Aerudest laske lahti alles siis, kui pea vett puudutab“. Aga eelnevat võib mõista, et seda ei juhtu, kui laps pole varem aerust lahti lasknud. • Paati istumine ja äratõuge Väga oluline on lastele esimesel treeningul seletada, kuidas istuda paati ja paadisillalt ära tõugata. Lapsed peavad kindlasti eelnevalt paadisilla ääres proovima paati istumist mitu korda. Paati istumisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: Kõigepealt pannakse aerud paadi külge; Kõigepealt pannakse tulli maapoolne aer. Tulli nippel keratakse lahti ja asetatakse aer tulli ning lükatakse aer kuni kraeni tulli sisse. Kinnitatakse nippel. Sama protseduur korratakse veepoolse aeruga
annaabi.ee 
