Iq = p0 q1 = iq p0 q0 = iq c0 = i p0 q0 p0 q0 c0 q Ip = I pq = p q × p q = p q 1 1 0 0 1 1 Iq , p q × p q p q 0 0 0 1 0 1 , , . I p × I q = I pq . , . 35. . : , . . p Ip = 1 p0 p1q1 p q1 Ip = q1 = 1 q1 = p11 p0 q0 p0 q0 p00 q0 q0 q = q , : . I pms I pps = p 1 1 p 0 1 p1 p I pps = = 1 p1q1 ptingl. q1 , .. . : I pps = p 1
( ) p1q1 (p), (q) . : q1 (q) ,..
AP = TP : L Täielik konkurents SKP = AD = Y = C + I + G + NX AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil p = MR. Kasutatav tulu Y(d) = Y + TR - Td SKP deflaator = p1q1 : p0q1 MP = TP : L MR = TR : TP, SKP def. = SKPnom/SKPreal*100% TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kus TR on kogutulu, Inflatsiooni määr = deflaator 100
b) ühine sissetulek 31. majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, mille ulatuses on võimaik maksimaalselt tarbida. a) Õige b) vale 32. Eelarvejoone võrrand kujul p1q2+p2q1= m a) On õige b) on vale 33. Eelarvejoone võrrand kujul m=m(p1q1+p2q2) a) On õige b) on vale 34. Eelarvejoone võrrand kujul p1q1+p2q2=m a) On õige b) on vale 35. Eelarvejoone võrrand kujul m=p1q1+p2q2 a) On õige b) on vale 36. Vasaku ja parema jala saapad on ... a) Kaashüvitised b) asendushüvitised 37. Auto kütus või auto on ...
Ühismõõtsustatud suuruste otsese ja kaudse tähenduse eristamisel tugineb hiljem teguriindeksite kahesugune tõlgendamine. 3. objekti agregeerimine . Ühismõõtsustatud suuruste ühendamisel, liitmisel ehk agregeerimisel saadakse uurimisobjektiks oleva nähtuse mahtu väljendavad agregaatsummad. Eespool toodud näites taandub agregeerimine eri toodete maksumuste liitmisel, mille tulemusel saadakse 2 avaldist ∑p0q0 ja ∑p1q1. 4. eemaldamine(elimineerimine) ja hüpoteetiline eksperiment. Teadusliku abstraktsiooni rakendamiseni jõutakse indeksi leidmise neljandal etapil. Objekti delegeerimise tõttu väljendab ühismõõtsustatud ja agregeeritud suuruste suhe Ipq=∑p1q1 : ∑p0q0 hulgihinnas arvestatud toodangu maksumuse muutumist. Maksumuse indeksi väärtus sõltub osaliselt q väärtusest , aga teda mõjutab ka p. 33. Hüpoteetiline eksperiment
Nt: hind (Ip)x kogus (Iq) = Maksumus (Ipq) kogus hind = tarbitud kauba maksumus; kogus omahind = toodangu maksumus; aeg kiirus = tee pikkus; külvipind saagikus = saak; töötundide arv tootlus = toodete arv. · Ühismõõtsustamine ehk ühismõõtseks saamine. · Varasema perioodi kaubakogus Laspeyres hinnaindeks: ILP= p1q0/p0q0 Juhul kui võrrelda hilisema perioodi kaubakogumi maksumusi hilisemates ja varasemates hindades, saab Paasche hinnaindeksi: IPP= p1q1/ p0q1 · Juhul kui ühismõõtsustajateks on varasema perioodi hinnad, saab Laspeyresi koguseindeksi: ILq=p0q1/p0q0, kus q1 tänane kogus, q0 baas, eilne kogus. Juhul kui ühismõõtsustajateks on hilisema perioodi hinnad, saab Paasche koguseindeksi: IPq=p1q1/p1q0 VALIMID · Kui vaatlusega ei ole võimalik vaadelda kõiki uuritava kogumi liikmeid, vaid on võimalik vaadelda vaid osa neist, siis sellist vaatlust nimetatakse väljavõtuvaatluseks
majapidamise tarbimiseelarve – selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. 14 8) Eelarvejoone võrrand, muutused selles. Eelarvejoone üldkuju p1q1 + p2q2 = m p1 – esimese hüvise hind p2 – teise hüvise hind q1 – esimese hüvise kogus q2 – teise hüvise kogus m – eelarve suurus p1q1 – kulutused esimesele hüvisele p2q2 – kulutused teisele hüvisele Eelarvejoon võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui tarbimiseelarve suureneb (sissetulekud suurenevad), siis nihkub eelarvejoon paralleelselt paremale (kogused teljestikul suurenevad). Kuna hinnad ei muutu, siis joone tõus ei muutu.
perioodil. THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = ------------------------------------------------------ * 100 jooksva perioodi THI · I = inflatsiooni määr SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse: 1) mõõdukat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv; 2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni.
Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest. Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m q1p1 + q2p2 = E Kasulikkus on alati muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik. Kasulikkus U Piirkasulikkus MU (konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet MU/P. MU = U kasulikkus Sai samakasulikkusjoon Q Leib Asenduskaubad sai ja leib
teatud tarbimistasemele vastav hüviste fikseeritud struktuuriga kogum. THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = * 100 jooksva perioodi THI * I = inflatsiooni määr SKP deflator on hinnaindeks , mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. THI ja SKP deflaatori erinevused 1) indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid (nt avaliku sektori ja/või firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator); 2) SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang; 3) THI arvutamisel lähtutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksva perioodi kaubakoguseid. Inflatsioonimäär (2)
annaabi.ee 
