12. Kuidas selgub jagamisel koma asukoht jagatises ? NEGATIIVSETEARVUDE ESITAMINE 2ndSÜSTEEMIS: || TÄIENDKOOD ja PÖÖRDKOOD 1. Kuidas tunneme ära, et mingi 2ndkood on otsekood ? 2. Kuidas tunneme ära, et mingi 2ndkood on täiendkood ? 3. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab otsekood ? 4. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab täiendkood ? 5. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab pöördkood ? 6. Kuidas saadakse mingi otsekoodi jaoks tema pöördkood ? 7. Kuidas saadakse mingi otsekoodi jaoks tema täiendkood ? 8. Mis on tulemuseks, kui pöördkood pöörata veelkord pöördkoodi ? 9. Mis on tulemuseks, kui täiendkood pöörata veelkord täiendkoodi ? 10. Kuidas nimetatakse 2ndkoodi kõrgeimat järku ? 11. Millist järguväärtust võib kirjutada otsekoodi ette ilma tema väärtust sellega muutmata ? 12
("otsekood esitab iseennast") (seni oleme tegelenud ainult otsekoodidega ehk positiivsete 2ndarvudega) arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+1 2ndjärku 1-ga algav 2ndkood ( 1.......... ) on täiendkood või pöördkood. arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+2 2ndjärku täiendkood ja pöördkood esitavad negatiivset väärtust. Kõrgeimat järku nimetatakse märgijärguks, kuid tegelikult esitab ta samaaegselt nii
("otsekood esitab iseennast") (seni oleme tegelenud ainult otsekoodidega ehk positiivsete 2ndarvudega) arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+1 2ndjärku 1-ga algav 2ndkood ( 1.......... ) on täiendkood või pöördkood. arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+2 2ndjärku täiendkood ja pöördkood esitavad negatiivset väärtust. Kõrgeimat järku nimetatakse märgijärguks, kuid tegelikult esitab ta samaaegselt nii
sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toim...
füüsilistele löökidele, vaiksem ja energiasäästlikum. 1. SUMMAATOR: JÄRJESTIK-, PARALLEEL- JA KIIRE ÜLEKANNE Kombinatsiooniskeem, mis liidab arvukoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. Lahutaja realiseeritakse täiendkoodi liitmise abil. Täiendkood on pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. JÄRJESTIKÜLEKANNE jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissummaatorit. Aeglane, kuna iga järk peab eelmise ülekannet ootama. PARALLEELÜLEKANNE võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne levib mööda järke ning tänu sellele saab realiseerida võimsamaid summaatoreid võtab realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda.
kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne
kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne
*Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. *Elektroonikas eristatakse täissummaatorit ning poolsummaatorit: a).Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. b). Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. *Lahutaja(subtractor): Lahutamine realiseeritakse täiendkoodi liitmine abil. (Täiendkood on pöördkood, selle viimasesse järku liidetakse 1). Liitja-lahutaja lisasisendiga on võimalik määrata teostatavat operatsiooni, vastavalt otsusele valitakse liidetava/lahutatava operandi kood või täiendkood. *Järjestikülekande puhul on jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissumaatorit, selline lahendus on aeglane kuna iga järk peab ootama eelmise järgu ülekannet. *Paralleelülekande puhul on võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne
PILET 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 2. Optilised mäluseadmed
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
