Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Slaidid 22-31. 7. Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seaotud lahustumatule vaigule. Liidetava
Jätsime geel polümeriseeruma. Vlaguproovide valmistamine: 1. Segasime omavahel valgulahus ja 2x laadimispuhver, mille komponendiks on broomfenoolsinine – värv, mis aitab jälgida proovide migreerumist (15 µl valgulahus + 15 µl laadimispuhvri) eppendorfis. 1. Trüpsin 23,8 kDa 2. EPGluC 29 kDa 3. Laktaat dehüdrogenaas 35 kDa 4. HRP 44 kDa 5. Ovalbumiin 44,3 kDa 6. BSA 66,3 kDa 7. Tundmatu valk X kDa 2. Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. 3. Jahutasime valguproovid jäävannis. 4. Raputasime eppendorvid, et saada valgutilgad põhjale. Foreesiaparati asetamine: Proovide jahutamise ajal asetsime geel foreesiaparaati. Seleks täidsime puhvrikambrid
Koore paksus sõltub kanatõust ja sööda koostisest. Koore pealispinnal on vetthülgav kile (1030 mikromeetrit), mis kaitseb muna sisu bakterite eest. Munavalge Munavalge koosneb vedel- ja tihekihtidest. Eri kihtide protsentuaalne suhe sõltub muna suurusest ja tootmistingimustest. Munavalge keemiline koostis: Proteiin 10,1 % Rasv 0,0 % Süsivesikud 1,2 % Tuhk 0,6 % Vesi 88,1 % Munavalge proteiinid ja nende omadused TÜÜP % MUNAVALGEST OMADUSED Ovalbumiin 54 Moodustab geeli Ovotranferriin 12 Soojustundlik (seob rauda) Ovomukoid 11 Talub sooja Ovomütsiin 3,5 Stabiliseerib vahtu Lüsosüüm 3,4 Moodustab vahtu (tapab baktereid) G2-globuliin 4,0 Moodustab vahtu
tüüpiline kaksikside, põhiskelett kergelt laetud, tänu osalisele kaksiksideme peptiidsideme 6 aatomit on planaarselt Liitvalkude prosteetilised rühmad glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinid Valkude bioloogilised funktsioonid · katalüütiline ribonukleaas · regulatoorne insuliin · transport hemoglobiin · struktuurne kollageen, keratiin · reserv ovalbumiin, müosiin · kontraktsioon müosiin, aktiin · kaitse immunoglobuliinid -heeliks pöörde kohta 3,6 jääki, ühe jääki tõus 1,5 Å, heeliksin suur dipoolmoment, stabiliseeritud lähestikku asuvate aminohappejääkide peptiidsideme amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vaheliste vesiniksidemetega -leht paralleelne ehk samasuunaline (tõus 3,47 Å jäägi kohta) või antiparalleelne ehk vastassuunaline (tõus 3,25 Å jäägi kohta) Globulaarsed valgud
ja flavoproteiinideks · Ensüümvalkudes nimetatakse struktuurilt lihtsaid prosteetilisi rühmi kofaktoriteks, keerulisi koensüümideks katalüütiline (ensüümid) ribonukleaas, heksokinaas jpt. regulatoorne (hormoonid) insuliin, kasvuhormoon jt gaaside transport (O2, CO2) hemoglobiin struktuurne kollageen, a-keratiin reserv ovalbumiin, kaseiin jt kontraktsioon aktiin, müosiin, tubuliin, kinesiin kaitse immunoglobuliinid adapter (kohandaja) AKAP'id hormon. sign. ülekandes eksootilised antifriisvalgud kalades *Primaarstruktuur aminohapete järjestus polüpeptiidahelas. Struktuuri alus - kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel
Sellisel juhul saab uuritavas segus sisalduva tundmatu valgu identifitseerimiseks kasutada tabelis esitatud andmete alusel ehitatud kaliibrimissirget, mille x-teljel on siintoodud valkude (standardvalkude) Rf väärtused ja y-teljel log Mr. Valkude jaotumine Sephadex G-100 kolonnis Valk Molekumass (Mr, kDa) Rf väärtus Veise albumiin 69 0,21 Ovalbumiin 43 0,32 Kümotrüpsinogeen A 25 0,48 Müoglobiin 16 0,55 Tsütokroom C 12 0,65 53 Uuritavas segus sisalduva valgu Rf väärtuse järgi saab graafikult leida tema molekulmassi ja selle alusel valgu identifitseerida. NB
-6-12 hüdrofoobset Ah-d sisaldav regioon -5 polaarset Ah-t sisaldav N-terminus -Preproteiin ja preproproteiin Sellise struktuuriga järjestus määrab ära tema äratundmise SRPde poolt ja selline polüpeptiid suunatakse ERi. Pärast seda lõigatakse signaal ära vastavate signaalpeptidaaaside poolt. SRPga inteaktsioon on adaperiks ribosoomide ja ER vahel (1000x afiinsuse erinevus) Erandjuhtudel võib selline signaal olla ka polüpeptiidi sees nt ovalbumiin (22-41) Polüpeptiidid, millel selline signaal puudub suunatakse tsütosooli 17. Valkude suunamine ER-I, SRP ja translokoon, energeetilised aspektid Sekretoorsete valkude signaaljärjestus suunab need ER-i, seejärel lõigatakse selline järjestus kui funktsionaalselt mittevajalik 26 Sekretoorsed valgud sisenevad ER luumenisse Signaali äratundmise partikli (SRP) struktuur
annaabi.ee 
