Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal Kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel Kodanikel võimalus valida sisuliselt erinevaid lähedusi Kehtib häälteenamuse põhimõte Vähemusõigusi ei tohi piirata Demokraatia tunnused: Vabad ja üldised perioodilised valimised Valitsejate vahetumise võimalus Aus ja õiglane otsustusmenetlus Otsuseid langetatakse häälteenamusega Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks Kaitstud inimõigused Arvamusvabadus, vaba ajakirjandus Sõltumatu kohus Seaduslikkuse põhimõtte järgmine Riigivõimu avalikkus ja poliitiline ning õiguslik vastutus Polüarhia arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades, kodanikeks on suur osa täiskasvanuist, kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine
puhul ei saa haldusakti välja anda. o Soodustava haldusakti puhul on HMS andnud haldusorganile õiguse nõuda menetlusosaliselt täiendavaid tõendeid, kui ta peab seda vajalikuks. Kui nüüd menetlusosaline neid tõendeid ei esita, on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Tõendite puudumine ei vabasta haldusorganit uurimisprintiibi järgimisest!! - Otsustusmenetlus – sisuliselt tähendab õiguslike tagajärgede üle otsustamist. Haldusorgan langetab tuvastatud asjaolude alusel vastava otsuse – anda haldusakt / keelduda haldusakti andmisest / sooritada vastav toiming / toimingu sooritamisest keelduda / haldusorgani initsiatiivil algatatud menetluse puhul haldusakt anda / jätta andmata. - Menetluse lõppemine – HMS § 43 – alused, mille olemasolul haldusmenetlus lõpeb: 5
Samal ajal või erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehti haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus lasub haldusorganil. Võib esineda juhtumeid, kus vastavate faktiliste asjaolude kohta puuduvad tõendid. Siis jääb haldusakt väljaandmata. § 38 lg 3. d) Otsustusmenetlus – haldusorgan langetab tuvastatud asjaolude alusel vastava otsuse: anda haldusakt, keelduda haldusakti andmisest (see on ka haldusakt). Menetluse lõpetamine – § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega (kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule
tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehti haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus lasub haldusorganil. Võib esineda jutumeid, kus vastavate faktiliste asjolude kohta puuduvad tõendid. Siis jääb haldusakt väljaandmata. § 38 lg 3. c) Otsustusmenetlus haldusorgan langetab tuvatatud asjolude alusel vastava otsuse: anda haldusakt, keeldutda halusakti andmisest ( see on ka haldusakt). Menetluse lõpetamine - § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata),
Samal ajal võib erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehtib haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus lasub haldusorganil. Võib esineda jutumeid, kus vastavate faktiliste asjaolude kohta puuduvad tõendid. Siis jääb haldusakt väljaandmata. § 38 lg 3. c. Otsustusmenetlus haldusorgan langetab tuvastatud asjaolude alusel vastava otsuse: anda haldusakt, keelduda haldusakti andmisest (see on ka haldusakt). Menetluse lõpetamine - § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata),
tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehti haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus lasub haldusorganil. Võib esineda jutumeid, kus vastavate faktiliste asjolude kohta puuduvad tõendid. Siis jääb haldusakt väljaandmata. § 38 lg 3. c) Otsustusmenetlus haldusorgan langetab tuvatatud asjolude alusel vastava otsuse: anda haldusakt, keeldutda halusakti andmisest ( see on ka haldusakt). 51 Menetluse lõpetamine - § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui
Võib alata ka ametlikkuse e ofitsiaalsuse printsiibi alusel. Kui haldusorgan on kohustatud menetlust alustama. Selle alusel, ka kui isik esitab taotluse Eriprintsiibi e kaalutlusõiguse alusel - otstarbekusest lähtudes B. MENETLUSE STAADIUMID Järgmised staadiumid Eelmenetlus selle moodustavad ettevalmistavad toimingud. Nt tõendite kogumine Tuvastusmenetlus tuvastab faktilist-juriidilist olukorda, millele rajaneb siis vastav haldusakt. Otsustusmenetlus selle langetab vastav haldusorgan tuvastatud faktilise-juriidilise olukorra põhjal oma otsuse vastavas haldusasjas. Täitmismenetlus nii materiaalselt (kui vastab kehtivale õigusele, on nii sisult kui vormilt õiguspärane, kuid teatud põhjustel pole asunud jõusse, nt vaidlustamise aeg) kui formaalselt (kui on reaalselt jõusse astunud) jõustunud haldusakt kuulub täitmiseks. Teistmismenetlus e uuendamismenetlus sisuks on see, et võetakse veelkordselt
ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et ringkonnakohtus rakendatakse meritoorsuse printsiipi. See tähendab, et ringkonnakohus võib asendada esimese astme kohtu otsuseid. Kui protsessiosaline leiab, et ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud või oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, võib ta esitada kohtuotsuse peale kassatsioonikaebuse Riigikohtule
ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et ringkonnakohtus rakendatakse meritoorsuse printsiipi. See tähendab, et ringkonnakohus võib asendada esimese astme kohtu otsuseid. Kui protsessiosaline leiab, et ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud või oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, võib ta esitada kohtuotsuse peale kassatsioonikaebuse Riigikohtule
annaabi.ee 
