sõjas. Rängalt laastasid maad 1708.-1711. Aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eesti kaotas taas üle poole elanikkonast ja eestlasi umbes sama palju kui muinasaja lõpul- 150 000. Adminstratiivsed piirid jäid samaks. Valitsesid Eestit sisuliselt kolm rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. Tähtsamad olid Eesti- ja Liivimaa oma, üks keskusega Tallinnas, teine Riias. Rüütelkonda ei kuulund mitte kõik aadlikud ega aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev , kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liimeil. Nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd igal rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Balti kubermane eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehti peale rubla ja taaler. Kõide seda kokku nimetati Balti erikorras. 1739. Aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsiooni ei saa siiski sõna-sõnalt võtta. Päris õigusetu ei
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik)
Uusikaupunkti rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-eesti koos poole Lätiga Liivimaa, üks keskusega Tallinnas (õieti Toompeal), teine Riias. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE
o Põhja-Eestist sai Eestimaa kubermang o Lõuna-Eesti koos Lätimaaga Liivimaa kubermang o Liivimaa alla kuuluval Saaremaal oli eristaatus · Eestimaad valitsesid kolm rüütelkonda o Eestimaa rüütelkond Tallinn o Liivimaa rüütelkond Riia o Saaremaa rüütelkond Kuressaare Venemaast oli Eesti eraldatud tollipiiriga. Rüütelkonda kuulusid vaid aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud. Aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli Maapäev. Rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. · Balti kubermange eraldas Venemaast tollipiir ja siin kehtis rubla kõrval ka taaler. Kõiki eelpool mainitud kokku ongi Balti eriolukord. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon Balti mõisnikel oli piiramatu võim oma talupoegade üle. 1739. aastal vastas Rosen keisrikojale, et Liivimaa talupojad kuuluvad ihu ja hingega
Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud (Landrat- ains)- olidki maa tegelikud valitsejad, kes täitsid kordamööda nn resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa
Õpilastel on järgmised kohustused : 1) võtta osa õppetööst ja õppida võimetekohaselt; 2) osaleda kõigil õppe - ja kasvatusüritustel, kui see ei ole õpilasele tervislikel põhjustel vastunäidustatud; 3) täita kooli kodukorda; 4) täita teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooli kõrgeimaks juhtimisorganiks on kooli pidaja juhatus, kooli esindamiseks ja juhtimiseks valitakse direktor. Kooli kollegiaalseks otsustuskoguks on kooli nõukogu. Juhatus 6.1. Mittetulundusühingu juhatus on kooli kõrgeim juhtimisorgan, mille liikmete arv ja valimise kord on sätestatud mittetulundusühingu põhikirjas. 6.2. Juhatuse koosolek on pädev vastu võtma otsuseid kõikides kooli korraldust ja õppetööd puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud direktori või nõukogu pädevusse. 6.3. Juhatuse koosoleku pädevusse kuulub : - kooli põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine;
Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa elanikuga lagunev väikelinn!). Linnade edenemist pidurdas keskaegne trunftikord, mis välistas omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks Muutus toimus linnade välisilmes valitsevaks kunsti ja ehitusmoeks oli barokk (Narva ehitati juhtorganiks 12liikmeline maanõunike kolleegium
annaabi.ee 
