See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne – võimaldab usklike suhelda jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline – avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 23. Otsustusinstitutsioonid Parlament kui seadusandlik organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest
• Konkurentsivõime ja efektiivsuse kasvatamine • Palkade, elatustaseme tõstmine jne. 2.6. Majanduspoliitika etapid • Olukorra analüüs ja eesmärkide seadmine • Vahendite (abinõude) kavandamine • Otsustamine vastaval taseme(te)l • Täideviimine (uuenduse juhtimine) • Kontrollimine (sh. otsuste parandamine, ergutamine või ka karistamine) • Uus olukorra analüüs ja uued eesmärgid 2.7.1. Majanduspoliitika riiklikud otsustusinstitutsioonid • Parlament; • Valitsus, ministeeriumid, ametid; • Kohus; • Keskpank; • President; • Riigikontroll, inspektsioonid 2.7.2. Mõjutusinstitutsioonid • Rahvusvahelised organisatsioonid • Erakonnad • Kutseühendused, liidud, seltsid, klubid jms. • Suured (turuliider) ettevõtted • Tööandjate ühendused • Töövõtjate ühendused (ametiühingud) • Meedia • Maffia
3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: · kontrollil; · sõltumatusel; · koordineerimisel. Makromajanduspoliitilised eesmärgid on laialdaselt aksepteeritud kogu maailmas. Nendeks on: 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon.
3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseseltendogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: •kontrollil; •sõltumatusel; •koordineerimisel. Makromajanduspoliitilised eesmärgid on laialdaselt aktsepteeritud kogu maailmas. Nendeks on: 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. 11
Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne – võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline – avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 21. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad
See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 23. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui
kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97 kriiside” jms) puhul on torganudki Eestis silma pigem bütsantslik intriigitsemine kui luterlik korraarmastus. 1.5. Majanduspoliitika kandjad 1.5.1. Majanduspoliitika kandjate üldiseloomustus Põhimõtteliselt võib majanduspoliitika kandjaid (majanduspoliitilised institutsioonid) jagada ka- heks (Raudjärv, 1995, lk 44–53). Otsustusinstitutsioonid määravad mängureeglid põhimõttelistes küsimustes. Mõjuinstitutsioonid mõjutavad majanduspoliitikat kaudselt. 1.5.1.1. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsiooni- dena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab
annaabi.ee 
