Haldusmenetluse põhimõtted: · Seaduslikkus Täidesaatva riigivõimu teostamisel eristatakse põhiõigusi piiravat haldust ja soodustavat haldust. · Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult; menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel · Eesmärgipärasus ja tõhusus Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja
on loogiliselt formuleeritud. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 42 43 7. Kas akt sisaldab kaalutlusõigust? Kui jah, siis tooge näiteid! Kaalutlusõiguse põhimõte seisneb võimaluses valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel, mis on kaalutlusnormides sätestatud või võimaluses otsustadam kas õiguslikku tagajärge üldse kohaldada.17 Kaalutlus- ehk diskretsiooninormid jagunevad otsustusdiskretsiooniks ja valikudiskretsiooniks. Otsustusdiskretsiooni puhul on ametnikul või ametiasutusel õigus otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19
Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b. Otsustusdiskretsioon – kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. 1. teokoosseis x (valikudiskretsioon) A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) 2. teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg Diskretsiooni tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes “võib”, “on õigustatud”, “tohib”. Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga “võib” on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete formuleeringutega nagu on tehtud
Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes "võib", "on õigustatud", "tohib". Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga "võib" on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete formuleeringutega nagu on tehtud ülevalpool.
lg 1” , nagu kaasuses on märgitud. Kas menetlustähtaegu on märgitud?On järgitud. Haldusakti kooskõla õigusnormiga):on olemas. Kaalutlus on teostatud: ei ole täidetud. Keegi ei võtnud arvesse, et käesolev “reklaam” võib olla lihtsalt kaupluse tegevusala kirjeldamiseks ning ei ole enda reklaami eesmärgiks. Diskretsiooniõigust ei ole teostatud. Piiride ületamine: tegemist on otsustusdiskretsiooni võimaldava normiga. Kas nõuda sunniraha või mitte. Ei ole ületatud , selle sunniraha suurus ei ole kuidagi üle mõistlik ega liiga koormav. Diskretsiooni kuritarvitamine: ei ole täidetud ehk X linnavalitsus pole diskretsiooni kuritarvitanud. Proportsionaalsus: 1. Mis põhiõigusega on tegemist? PS § 32 - õigus puutumatusele, PS § 31 - ettevõtlusvabadus. 2. Legitiimne eesmärk: ühetaoline maksustamine 3
Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes "võib", "on õigustatud", "tohib". Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga "võib" on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete formuleeringutega nagu on tehtud ülevalpool.
põhiõiguse ulatus, piiratus, piiride ületamise keeld. Otstarbekus Vabadus õiguslike ettekirjutuste sisust. Administratsioon peab valima üksikjuhtumile sobivaima toimimisviisi. Teenistuslik järelevalve. Diskretsioonivead 1. kaalutusõiguse diskretsiooni kasutamata jätmine (haldusorgan peab vastava normi jäigalt kohaldatavaks, ilma et ta oleks kaalutlusõigust teostanud; aktuaalne eelkõige otsustusdiskretsiooni puhul; juhtum, kus haldus ei kontrolli ja ei kaalu kõiki võimalusi, mis talle otsustamiseks antud, samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid) 2. piiride ületamine: puudub pädevus diskretsiooni teostamiseks ja ei rakenda õiguslikku tagajärge. Võtab suurema otsustusvabaduse ja rakendab teistsugust tj-e; välispiirid. 1. kuritarvitamine: administratsioon ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult määratletud sisemistest piiridest. 2
annaabi.ee 
