viis kokku firma , võimekuse võtta suuri riske ja võrratu oskus ette kujutada ja disainida tooteid. Jobs ei ole tuntud mehena, kes käsitles ebakindlaid arvamusi. Ta oli kiire, tehes otsuseid ja olla tugev nendes. Ta ei olnud laterdaja ega loobuja, veel enam ta ei jaganud oma otsuste protsessi teistega. Ta teadis veel, et omades ühte inimest tugiisikuna, aitas see tal tulla toime visiooniga ning selle suunaga. Kuigi, see ei tähenda, et ta mitte kunagi ei muutnud oma meelt tema otsustamised olid otsustavad ja tugevad. Jobs alati julgustas inimesi, et nad võtaksid vastu väljakutseid , mis lähtuksid tema enda vaatepunktidest. Avatus teeb haiget vahel. Mõned oleksid Steve'i kirjeldanud kui head meest. Ta oli tuntud oma aususe ja oma kriitiliste ütluste poolest. Ükskord teravmeelitses ,, Minu töö on olla mitte järelandlik inimeste suhtes. Minu töö on see, et nad annaksid endast parima." Job oli tuntud oma karmi töö juhtimise poolest
5. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi, kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui ka organisatsioon on tervikuna pidevalt kestvas õppimistsüklis. 6.Mis on organisatsiooni inerts? Rutiinid ja protseduurid, mida organisatsioon kasutab kavandatud otsuste tegemist võivad tekitada organisatsioonilise inertsi, kui kavandatud otsustamine tõrjub kavandamata otsustamised, siis organisatsiooni õppimistase langeb - tulemuseks võib olla organisatsiooni kriis. 1.Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisse? Kaasaegse strateegilise juhtimise looja. Strateegia struktuur süsteemid. Talle kuulub ka ansoffi maatriks. 2.Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisse? Harvardi ülikooli professor. Tema seisukohad rahvusvahelisest konkurentsivõimest,
Rolliootused on mind ümbritsevate inimeste (vastandrolli täitjate) ootused minu kui rollitäitja suhtes, ootused minupoolsele (rolli täitja) käitumisele Selge eneseväljendamine on oma vajaduste teada andmine minakeeles ja partneri vastuvõtuvõimet arvestades. Subjektiivne konflikt ehk kuidas inimene tunneb end vastuolulises olukorras (näiteks: suhted, õigused, otsused, otsustamised) Suhtlemine on inimestevaheline vastastikuse tajumise, mõjutamise ja infovahetuse protsess. Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel, millest sõltub suhete laad. Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock)
83 siirmine on puht juhtimislik toiming, mille olemus selgub kõige paremini ülemuse ja alluva vahelise töösuhtena; kui palju peab juht ise tegema ja kui palju alluvatel teha laskma?; töö jaotamine ning tööülesannete täitmiseks allapoole lükkamine: * missugustes piirides lasta alluvatel iseseisvalt tegutseda, kuid siiski tagada kontroll nende tegevuse üle? * missugused otsustamised anda alluvatele, missugused jätta endale? * kuidas ära hoida alluvate võimuliialdused? * kuidas saada allpool toimuvast korralik pilt? siirmisel on otseselt või kaudselt esindatud kolm sisult ja suunitluselt üksteisest erinevat toimingut: * kohustuste kindlaksmääramine - otsustamine, mida alluv peab tegema; * õiguste andmine - lubamine alluval töös teatud määral iseseisvalt tegutseda, midagi ette võtta või sooritada;
Me kardame seda. Konflikt viitab muutuste vajadusele või näitab, et midagi on muutumas. Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei sobi omavahel Kaks teoreetilist lähenemist: Konflikt on objektiivne ehk kuidas jaotada (tulemused, numbrid, levik, liigitus, asustus, paigutus, kokkulepe ) lahenduseks kompromiss Konflikt on subjektiivne (kuidas inimene tunneb suhted, õigused, otsused, otsustamised) lahenduseks vaja muuta / teha otsuseid, võtta/ muuta seisukohti, palju läbirääkimisi, püüame muuta inimeste hoiakuid ja siis muutub situatsioon Majanduslike ressursside jaotamine ei lahenda tihti konflikti Enamus konflikte on objektiiv-subjektiivsed Konfliktide tasandid: Isiksuse sisekonflikt Inimestevaheline konflikt Gruppidevaheline konflikt Ühiskonnakihtide vaheline konflikt
siis ei saa ta ju usaldada ka tundmatuma sisuga artikleid, sest seal ta ei tunne viga ära. Just neid tundmatumaid artikleid aga läheb lugejal kõige rohkem tarvis. 27. Oleneb sihtrühmast ja eesmärgist. Üldiselt võttes ei pea. Tegelikult ei pea üldse sõnastikke olema, vaid inimesed võiksid lihtsalt kõiki enda jaoks vajalikke keeli osata. See on ainult pooleldi naljaga öeldud, sest vigane sõnastik delegeerib otsustamise lugejale, aga siis võiks ju kõik otsustamised sinnasamasse delegeerida. 28. Kui jätta sõnastik koostamata, ei saa lugeja üldse mingit infot. Kui koostada vastuoluline sõnastik, siis mingit infot ta ikka saab, sest ega siis kõik märksõnad ju vastuolulised pole. Samas, kui kasvõi mõni üksik artikkel on põhjalikult vigane, siis saab lugeja eksitavat infot. 29. Kui põhjalikult vigane peab artikkel olema, et sellest lugejale otsest kahju tõuseks, oleneb sõnastiku sihtrühmast ja eesmärgist. 30
usku oma võimetesse toetades. See toimub innustades, näidates lapse ja tema tegevuste vastu välja huvi ja andes talle palju positiivset tagasisidet tema soovitud viisil tegevusele. Minapilt Minapildi moodustumine on kogu elu jooksul jätkuv arengutegevus. Olulisemad aastad arengu jaoks on aastad 46 ja noorus. Minapilt on inimese tegevuse sammas. Kõik otsustamised ja tegevused on juhitud käsitlusest sellest, missugune ma olen. Lapse minapilt moodustub kahe sündmuse kaudu. Need on peegeldamine ja samastumine. Laps peegeldab iseennast sellest peeglist, mida kasvatajad talle annavad. Kasvataja näitab oma suhtumisega heakskiitu tema suhtes või tõrjuvad neid omadusi ja seda käitumist, mida laps millalgi näitab.
annaabi.ee 
