Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lõliti ühendatakse tarvitiga jadamisi. Vooluringe kujutatakse joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks
1. Mida nim elektrivooluks? El vooluks nim elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Millised tingimused peavad olema täidetud, et elektrivool tekkida saaks? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: ...
tähtsam, oluline allikas laser kiudoptilised side. pooljuhtide laser koos madala kaotus kiudoptilised, kiudoptilised side oli oluline mõju, ja kiirendada oma arengut Seega võib öelda, et ilma tekkimist pooljuhtlaserid, ei ole tänapäeva optilise side. Pooljuhtlaserid on dioodid, mida pumbatakse elektriliselt. Aukude ja elektronide rekombinatsioon tekitab optilise võimenduse. Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Pooljuhtlaserites kasutatakse töötava ainena näiteks galliumarseniidi GaAs, kaadmiumsulfiidi CdS, indiumarseniidi InAs või tsinksulfiidi ZnS.Pooljuhtlaseritel on väga suur kasutegur, mis läheneb 100%-le. Nad on väikeste mõõtmetega ja häälestatavad ning nende kiirgus on moduleeritav. Kahjuks on nende väljundsignaali spekter võrdlemisi lai ja kiirtekimbu hajumisnurk küllalt suur
Muutuvas magnetväljas paiknevad staatori töömähised. Staatori mähistes muutuva magnetvälja mõjul indutseeritakse pinge. Kui staatori mähised ühendatakse vooluringi läbib mähisei vool. Voolutugevus töömähistes sõltub generaatori vooluringi lülitatud tarbijatest st mida rohkem tarbijaid seda suurem vool. Staator võib olla kolme- või viiefaasiline. Generaatori elektriskeem ja pinge graafik, mis võetud töömähiste otstelt enne alaldit. Alaldi on lülitatud generaatori töömähiste vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi.
peegeldunud valgus hajub enamvähem võrdselt kõigis suundades. Sel viisil segi paisatud prismadesse läbi külgtahu sisenenud valgusest kaldub kõige rohkem kiiri oma esialgsest suunast umbes 22° kõrvale. Lowitzi kaared on heledad kaarjad sabad pikkusega umbes 20 kraadi. Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii allpool kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad juhul, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud päikesekiired tekitavad vertikaalse valge samba Päikese kohal. Külmadel talveöödel võime me märgata sambaid ka tänavalaternate ja autotulede kohal. Sel viisil autotulede valgel tekkiv halo sõidab autoga kaasa ja on künklikul maastikul näha ammu enne kui künka tagant lähenev auto ise paistma hakkab.
lipsukestest, rombidest või kolmnurkadest. Iseloomulikud on motiivide vööndid ja kokkujooksvad read, tihti esineb siksakki. Mõnikord on käevõrude otstes pikirenn. Teine enamlevinud tüüp on kolmnurkse ristlõikega massiivsed keskharja ja äärerantidega võrud. Need on sageli hõbedast. Osa neist on kaunistatud ringide, poolringide ja täketega. Kasutati ka spiraalvõrusid ja laiemaid õhukesi lameda, lamekumera või pikiharjaga käevõrusid. Need on otstelt, harvem kogu pinnalt kaunistatud täis- ja poolsilmade, täkete ning joontega. Eelviikingiajal levisid Soome alade eeskujul Eesti põhjapoolses osas õhukesed õõneskumera ristlõike ja laienevate otstega käevõrud , mis olid kaunistatud rombide ning rist- ja põiksoontega. 2 SÕRMUSED Keskmisel rauaajal kanti peamiselt spiraalsõrmuseid, mida valmistati ümmarguse,
KONDENSAATOR: Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. JADAÜHENDUS on selline juhtide (takistuste, tarbijate) ühendusviis, mille puhul üks tarbija jörgenb vahetult teisele. Pinget mõõdetakse tarbija otstelt. Voltmeeter paigutataks otstele. I=q/t näitab, milline lang läbib jui ristlõiget ajaühikus. 1)Kuna jadaühendusel läbib laeng kõiki tarbijaid, seega on voolutugevus kõigis tabijates ühsugune. I=I=...In 2) U=A/q näitab tööd laenguühiku kohta. Kogu töö = üksikute tööde summaga . U=A/q=A+A+An/q Töö esimesest tarbijast laenguühiku kohta on pinge esimesel tarbijal. U=U+U+..+Un Jädaühendusel kogu pinge võrdub üksikute pingete summaga. I=I=I=In 3) R=R+R+.
Lihase üksikosi nimetati lihase kõhuks ja lihase peaks. Lihase põhiline osa e lihase kõht koosneb vöötlihaskiududest, mille pikkus on kuni 15cm ja läbimõõt 0,01 0,1 mm. Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus. Lihaskiude ümbritseb sidekoeline toes (kohev sidekude). Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus.
See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). [3] 4.5 Pooljuhtlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht. Aukude ja elektronide rekombinatsioon tekitab optilise võimenduse. Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis). [3]
kanuul endisse, ümarusse tagasi painduda. Sellisesse ühemehekanuusse pannakse 2/5 pikkuse peale iste ja seljatugi ühest ülemisest servast teise serva ning 3/5 pikkuse peale põhja kerge külgi jäljendav look. Need abinõud hoiavad kanuu väliskuju muutumatuna. Kanuu otstelt võetakse tugevad klambrid ja asemele pannakse ülaserva aukudesse puust pulk, millest on väljaspool paati pandud risti läbi puutikud. Pulk on pandud nõnda, et oleks hõlpus käega sellest hoides kanuud järel lohistada. 11 Tõrvamine Soovitatav on kanuu väljastpoolt männitõrvaga üle tõrvata. Kui tõrvamata kanuu jääb mitmeks
tahuga paralleelne, siis väljuvad erinevate lainepikkustega kiired eri suundades. Ebapäikesed tekib siis, kui Päike on horisondi lähedal. See on laik, mis asub Päikese laheduses ja on seda heledam, mida madalamal on Päike. Tekivad samamoodi nagu halod kiirte peegeldumisel ja murdumisel jääkristallides. Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii allpool kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad juhul, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud päikesekiired tekitavad vertikaalse valge samba Päikese kohal. Tekivad kas Päikese loojumisel või tõusmisel. Äikesepilv suvel palava ilmaga soojeneb maapinnalähedane õhk ja muutub seega külmast õhust kergemaks. Soe õhk surutakse üles ja seda jõulisemalt, mida kõrgem on selle õhu temperatuur. Äikesepilv on tugeva konvektsioonivoolu pilv. Vool viib maapinnalt kaasa palju veeauru, tekivad piisad, mis muutuvad kristallideks. Tekib ka rahe
https://www.youtube.com/watch?v=3Dd8vZr1Gk4 27.04.2016 Marje Kask 94 Haljaspistik 27.04.2016 Marje Kask 95 Okaspuude haljaspistikud · Okaspuude haljaspistikud ehk suvipistikud on sama aasta võrse 712 cm pikkused osad, mida iseloomustab okaste heleroheline värvus. · Okaspõõsaste (kadakas, elupuu) pistikud rebitakse enamasti suurema oksa küljest koos vanema puiduga. · Pistikute alumistelt otstelt okkad eemaldatakse. · Okaspuude haljaspistikute tegemise paremaks ajaks on 25 juuni kuni 15 juuli. 27.04.2016 Marje Kask 96 Haljaspistikute lõikamise tehnika · Vahelduvate pungadega võrse puhul tehakse alumine lõige poolviltu vastasküljele 1 - 2 mm kauguselt pungast. Alumine leht lõigatakse ära nii, et punga ei vigastata. · Vastakate pungadega võrse puhul tehakse lõige alumisest pungapaarist 1-2 mm kauguselt pungast risti võrsega.
annaabi.ee 
