R= TAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist, mõõtmetest, kujust ja temperatuurist S ning on homogeense ja ühtlase ristlõikega juhi korral võrdne eritakistuse ja juhi pikkuse korrutise suhtega juhi U ristlõikepindalasse. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I = Elektrivoolu voolutugevus juhi on võrdeline juhi R otspunktidele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline juhi takistusega.Takistuse ühik defineeritakse Ohmi seaduse U U 1V põhjal: I = R = SI : = 1 SI-s on takistuse ühikuks võetud sellise juhi takistus, mida läbib elektrivool R I 1A voolutugevusega 1A juhul, kui selle juhi otspunktidele on rakendatud pinge 1V ja seda ühikut nimetatakse üheks oomiks (1 ). l
6 Keskmine ruuthälve on 66,52m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Painti, kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Tekst" abil, illumineerisin teed kasutades selleks ,,Pliiats" ,märkisin peale valitud punktide vahelised otsekaugused käsuga Kujundid Joon, lisasin info valitud punktide kauguste kohta teed mööda ja linnulennult ning punktide A ja D kohta andmed nende geograafilise asukoha kohta ,,Tekst" abil. Kui vastavalt vormistatud pilt oli esitlusvormis, siis salvestasin pildi ja lisasin selle Wordi teksti.
omavahel erinevad. Antud ruuthälbe abil võib öelda, et teede kõverjoonelisus selles piirkonnas erineb, kuna ruuthälve on suur. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi MS Painti pildina, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Text" abil. Kuna eeldasin, et mu käsi on piisavalt sirge, ei pidanud ma vajalikuks teede märkimist Power Pointis ja seega tegin seda niiöelda käsitsi MS Paint´is. Seejärel vormindasin ,,Text" funktsiooni kasutades punktide geograafilised koordinaadid ja otse- ning teed mööda mõõdetud kaugused misjärel kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu.
otsekaugust nii määrata. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult. Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid ,,Text Box" abil. Pärast pildi salvestamist lisasin töödeldud pildi Wordi Insert- Picture abil. 3 Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti Samuti määrama kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsust, leides selleks vastava ruuthälbe. Arvutuste tegemine oli lihtne, aga raskem oli selgitada ruuthälbe olemust. Selle töö käigus sain taas kasutada Maa-ameti Geoportaali. 4
· ühendus läbi ATM võrgu. · ·Virtuaalne toruühendus (Virtual Path Connection · - VPC) on ATM võrgu sõlmede vaheline ühendus, · mis kannab edasi ühte kindlat komplekti · virtuaalseid kanaleid. · · ·Virtuaalse kanali lüli (Virtual Channel Link - · VPL) on osa VCCst, millel on ühised otspunktid · VPCga · ·Virtuaalse toru lüli (Virtual Path Link - VPL) on · kahe naabersõlme vaheline osa VPCst, mille · otspunktid vastavad füüsilise ühenduse · otspunktidele · Jaotatav sidekanal on näiteks kohtvõrk - kõik jaamad ripuvad ühe kaabli küljes · ja eetriaeg on siis ressurss, mida mingil viisil jaamade vahel jaotatakse (näiteks IEEE · 802.3 - CSMA/CD, IEEE 802.4 - Token Bus, IEEE 802.5 - Token Ring). Jaotatavas · ressursis on üldjuhul igal jaamal unikaalne identifikaator, ühel hetkel tohib eetriaega · kasutada ainult üks jaam ja kõik kuulevad iga saadet.
3 228.234 228.301 8 4 228.301 228.368 7 5 228.368 228.435 14 6 228.435 228.502 18 7 228.502 228.569 10 8 228.569 228.636 21 9 228.636 228.703 12 10 228.703 228.770 4 Tabeli alusel joonistame histogrammi (joonis 3). Histogrammi rõhtteljele kantakse mõõtetulemuste vahemike Ei otspunktidele (või keskpunktidele) vastavad väärtused. püstteljele kantakse suurused ni /(n· E), kus ni on mõõtmiste arv, mis satub lõikku Ei. Selliselt valitud ühikute kasutamisel on histogrammi alune pindala võrdne ühega (joonis 4). 14 Mõõtmisteooria alused Joonis 3. Histogrammi ehitamine. 4 3 ni/(n· E), /V-1/
u V~orrandist z = 0 ehk 2x - 4 = 0 saame kriitilise punkti x = 2. See kuulub vaadeldavasse l~oiku ja funktsiooni v¨a¨artus z(2) = -4. Funktsiooni v¨a¨artused l~oigu otspunktides z(0) = 0 ja z(4) = 0. Kolmanda rajaosa v~orrand on y = 4 - x ja 0 x 4. Sellel rajaosal tuleb seega leida u ¨he muutja funktsiooni z = -x2 + 6x - 8 suurim ja v¨ahim v¨a¨artus l~oigul [0; 4]. V~orrandist z = 0 ehk -2x+6 = 0 saame kriitilise punkti x = 3. Funktsiooni v¨a¨artus selles z(3) = 1. L~oigu otspunktidele vastavad kaks kolmnurga tippu, milles funktsiooni v¨a¨artused on juba leitud (z(0) = -8 ja z(4) = 0). 31 Seega on funktsiooni v¨ahim v¨a¨artus -8, selle saavutab funktsioon punktis (0; 4). Suurim v¨a¨artus on 1 ja selle saavutb funktsioon punktis (3; 1), st zmin = z(0; 4) = -8 zmax = z(3; 1) = 1 6.14 Kahe muutuja funktsiooni tinglikud ekstreemu- mid
annaabi.ee 
