Käia poolt ühe läbimiga eemaldatav materjalikiht on väike, see ei võimalda lihvimise töötlusvaru korraga eemaldada. Töötlusvaru eemaldatakse mitme korraga, kusjuures radiaalne ettenihe kujutab endast lõikesügavust läbimile a p. Eellihvimisel ap=0,01...0,08 mm/kk, viimistleval lihvimisel ap=0,0025...001 mm/kk. Radiaalettenihet iga töölaua käigu korral kasutatakse jäikade detailide eellihvimisel. 14.Kirjeldage tasapinna lihvimist tasalihvpingis nii käia silinder- kui otspinnaga. Millistes oludes on otstarbekas kasutada üht või teist meetodit. Lihvimine käia silinderpinnaga Meetod sobib kasutamiseks pikkade, kitsaste tasapindade töötlemisel. Kasutatavad tööpingid on suhteliselt lihtsa ehitusega ja töötlemise protsess on sarnane pikihööveldamisega. Töödeldav toorik kinnitub lihvpingi töölauale ja talle antakse sirgjooneline edasi-tagasi liikumine, mis on pikiettenihke liikumiseks. Tooriku kiirus, vt=8..
selle järgi, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Ohutusklassi saab kindlaks teha elektriseadme ühendusjuhtme otsas oleva pistiku ehituse või seadmel oleva tähistuse järgi. 0-klassi elektriseadmel on ainult põhiisolatsioon. 5 Isolatsioonirikke korral võivad elektriseadme metallkere või muud voolujuhtivad osad pingestuda. 0-klassi seadmeile on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga pistik. Sellist pistikut saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat
Seda tehakse õhukese pleki puhul torniga, paksema pleki puhul puuriga. Tornimine on põhimõtteliselt sarnane stantsimisele, kus templi otstarvet täidab lapiku otsaga terasvarb - torn (joon. 2), matriitsi asemel aga terasplaat, milles on torni läbimõõdule vastav ava. Tornimisel auguga alusplaadil on raske ava ja torniotsa täpselt kohakuti seada. Seepärast kasutatakse sageli ka lihtsamat moodust, kus aluseks on kruustangide vahele kinnitatud sirge otspinnaga klots. Joon. 2 Kui detailide ühendamiseks kasutatakse mitut neeti, tuleb algul tornida vaid ühe needi ava. Pärast esimese needi kinnitamist tornitakse ülejäänud neediavad. Vastasel korral võivad detailid nihkuda ja neediavad ei lange enam kokku. Neetimise tööriistadeks on vasar, survetorn, needipea tugi ja needipea vorm. Viimased on ehituselt sarnased, kuid needipea tuge peab saama kinnitada kruustangide vahele (joo Joon. 3
tarviti kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad. 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass) Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga
Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas. Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri, hambalõiketööriistu jne. Pingid on varustatud ühe, kahe või enama abrasiivkettaga. Näiteks kausskettaga tööriistade tasaste tahkude teritamiseks otspinnaga ja silindrilise lihvkettaga pöördkehade teritamiseks silinderpinnaga. Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete arvuga 2500 - 3000 p/min ja tarbitava võimsusega 0,5 - 1,5 kW. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2
Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektriseadme tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringikujulise otspinnaga pistiku järgi (joonis 24.7). Joonis 11.7. Tavaline pistikupesa, pistik ja 0-ohutusklassi kuuluv seinavalgusti Elektriseade (I klass), mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kollase- rohelise värvusega kaitsejuhtme kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kaitsemaanduseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid
7 Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektritarvitid (0-klass) Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Iso- latsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendus- juhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa. Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, "nullitud"). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga
samaotstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega: seda määravad seadme kasutamis võimaliused, mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. 3 ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon, isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektriseadme tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringikujulise otspinnaga pistiku järgi. Elektriseade(1klass), mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallist osad kollase-rohelise värvusega kaitsejuhtme kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kaitsemaanduseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esimese ohutusklassi seade saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa.
annaabi.ee 
