Raiejäätmete kogus (parandusarv) 0 0 -1 -1 protsendipunkt Lisatingimus: kas virnade otstes ehk koorma külgedel vastu tugiposte on suuri tühikuid? ei jah ei jah Praagi mahu arvestus Praagi pindala ruutdetsimeetrites 3** 6* 14* 15* dm2 * praak on hinnatud virna külgpinnal ehk nottide otspindadel ** praak on hinnatud ainult kahel virna otsal ehk koorma külgedel Hinnaarvestus Kvaliteetse puidu hind kr/tm 32 32 32 32 EUR/tm Ülesande vastused Tunnus Väärtus Kokku 1. Virna üldruumala 14,973 18,078 15,042 18,975 67,068 2
Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked Kirjelda järgnevaid puidurikkeid kirjalikult. 1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal 2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal 3. Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed 4. Ringlõhed lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised 5. Külmalõhed võib tekkida nii kasvu ajal kui ka erandoludes järgatud ümarpuidu 6. Mehaanilised vigastused raie käigus tekitatud rebendid ja sisselõiked samuti noti pinnakihi purustused 7. Kõvamädanikuga puit mädanike poolt kahjustatud puit, mis külmumata olekus on terava servaga objekti survele peaaegu sama vastupidav kui terve puit 8. Pehmemädanikuga puit, mis külmumata olekus ei ole terava servaga objekti
seda määravad puidu tugevusomadused. 6 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja --vöödid. Nimetatud seenkahjustust ümarmaterjalides põhjustavad puitulagundavad seened, mis kahjustavad kasvavate puude keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuitu), nõrgendamata puidu tugevusomadusi. Nähtavad materjalide otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste või rõngasjate laikudena või kontsentreeritud ala lauskahjustusena, pikilõigetel vöötidena. Värvuselt pruun, punakas, hall või hallikasvioletse värvusega. Puidu mehaanilised omadused oluliselt ei muutu, harva täheldatakse puidu löögikõvaduse vähest nõrgenemist. Rikub puidu välisilmet ja suureneb vee läbilaskvus. 2.1.2. Lülipuidu mädanik. Kujutab endast kasvava puu mädanemise II ja III staadiumi . Omarmaterjalide otspindadel
ladvavõrse hävib ning külgvõrse kasvab uueks ladvaks. Vajadusel võib järsku kõverust palgil mõõta 1 meetri pikkuses lõigus selle kõveruse kohal; LÕHED Lõhed puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. · Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. · Ringlõhed lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised (joonis 6). LÕHED Joonis 6. Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B) LÕHED · Külmalõhed ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on ka väga pikad (joonis 7). · Mehaanilised vigastused metsavarumisel, transportimisel, vaigutamisel, sorteerimisel ja
radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised praod, eriti otspindadel. Puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised
· Silmokste kogum tihedalt üksteise kõrval paiknevate silm okste grupp. Lõhed Puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude. Kahjustuse iseloomu järgi jaotatakse lõhesid säsi-, ring-, külma- ja kuivamislõhedeks. Lõhede liigid · Säsilõhed - lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed, mis eemalduvad säsist ja on materjali pikkuses teatud ulatusega. Ümarmetsamaterjalidel on nähtav otspindadel, kuid lõhed külgpindadele ei ulatu. Saematerjalidel nähtav nii ots- kui ka külgpindadel, kus nähtav pikkade katkenud lõhede joonena, jaotatult kitsaste vaheribadega. · Lihtsäsilõhed - koosnevad ühest või kahest lõhest, nähtavad samal tasapinnal materjali mõlemal otsal. · Liitsäsilõhed - koosnevad ühest või mitmest lõhest, nähtavad materjali otstel eritasapindadel. · Külmalõhed - välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu
3.12): · koormuste toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (telg ja raadius jäävad sirgeteks ja iga ristlõige jääb tasapinnaliseks ja ümaraks); · vardast eraldatakse mõtteliselt mahuelement (elementaarpikkusega dx); · mahuelemendi otsad on üksteise suhtes pöördunud ( võrra), järelikult mõjuvad otspindadel nihkepinged (ja ainult nihkepinged); Väänatud ümarvarras Väänatud varda mahuelement B F Puhas vääne M
tiiboks (splay cot) – kandioks, millel küljel on suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. 42. Kirjeldage 3 puidu lõhede tüüpi. Millest need on põhjustatud? Lõhed – puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. Säsilõhed – lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. Ringlõhed – lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised Külmalõhed – ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on ka väga pikad 43. Millised on tüve kuju rikked? Nimetage 3 Ovaalsus (ovality) – ümarpuidu ristlõige, mida iseloomustab suurema ja väiksema läbimõõdu märgatav erinevus (> 1,5 korda).
Pööramise kiirus on 0,1 kraadi väikeseks, et sellest tingitud elementaarkihi saab projekteerida kogemuste põhjal lihtsad 1-2 sekundis Tiiviku pööramisele avaldavad deformatsioon on tühiset väike võrreldes korruselised ehitised ja põllumajandus-hooned vastupanu nihkejõud mis tekivad silindri külg- ja koguvajumiga ja selle arvestamata jätmine ei maksimaalse arvutuskoormusega postilt 250 kN otspindadel. mõjuta lõpptulemust oluliselt... Sügavust milleni ja seinalt 100 kN/m, mis rajatakse tavalisele 22. Kuidas käib plaatkoormuskatse? Sisuliselt dddeformatsioone arvutatakse, nim aktiivtsoonks. madal- või vaivundamendile; tugiseinad ja kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, 9. Euronormide järgi arvutakse veega kaevikute tugistused, mille puhul maapinna millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest.
keskmiselt kokkusurutav 5 < E < 15 MPa, 3.vähe kokkusurutav serva all. Kuid otsese mõõtmisega on fikseeritud ka paraboolset suurema tugevuse. Tiiviku pööramisele avaldavad vastupanu nihkejõud, mis E > 15 MPa, pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi tekivad tiiviku laiusega võrdse läbimõõduga silindri külgpinnal ja otspindadel. Voolavusarvu järgi on Eestis pinnased jaotatud järgmiselt: 1.- kva IL 0 , keskkoha all. Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti Silindri külgpind ja otspinnad võtab vastu kindla valemiga arvutatavad 2.poolkõva 0 < IL 0,25 , 3.sitke 0,25 < IL 0,50 , 4.poolpehme 0,50 < süvistamata vundamendi mudeli all. Savipinnasele toetuva talla puhul on
Standardseks loetakse tiivikut, mille kõrgus on 130 mm ja laius 65 mm. Tiivik surutakse soovitud sügavusele pinnasesse ja hakatakse varda kaudu pöörama, mõõtes seejuures väändemomenti. Pööramise kiirus on 0,1° sekundis. Suurem pööramise kiirus annab suurema tugevuse. Tiiviku pööramisele avaldavad vastupanu nihkejõud, mis tekivad tiiviku laiusega võrdse läbimõõduga silindri külgpinnal ja otspindadel (joon 5.21). M h d J o o n i s 5 . 2 1 T ii v i k u s k e e m Silindri külgpind võtab vastu momendi d d 2h Mk = T = dh c u = d c u (5.17)
annaabi.ee 
