võitlusi iseendaga. Raamatuist ei otsita mitte teadmisi, vaid tröösti ja pääsemist ,,tegelikkusest". Raamat peab mõjuma puhkuse vahendina, peab äratama lugejas energiat ja suurendama aktiivsust. Sellejuures nõutakse teoselt põnevust ja keelelist lihtsust. Ma naudin kirjandust nii ajaviitena, kui ka uute teadmiste saamiseks. Mõnikord me loeme raamatuid vaid kohustusliku tegevusena, kuid siiski saame me neist alati midagi uut teada. Mõnda raamatut loeme me selleks, et leida enda jaoks otsitavaid elemente, näiteks emotsioone. Lugemine peaks olema meie jaoks kui nauding.
15. KUMU projekteeris soomlane Pekka Vapaavuori, kes võitis rahvusvahelise konkursi. Muuseum avati 17. veebruaril 2006. Aastal 2008 võitis Kumu Euroopa aasta muuseumi tiitli. 16. Meie üldmulje KUMUst oli väga hea. Meile meeldis see, et maalid ja skulptuurid olid mitme korruse peale ära jaotatud. Üleval olid suunamärgid, nii et suurt eksimis võimalust polnud. Hoone ise oli suur ja avar, et inimestel oleks lihtsam liikuda. Kohati oli muuseum nii suur, et ei leidnud otsitavaid maale üles, niiet oli tükk tegemist. Kokkuvõttes oli väga tore õppekäik ning võiks teinekordki minna kuhugile huvitavasse muuseumi.
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal I osa © T. Lepikult, 2003 Leida kaks arvu, ülesanne 1 Ülesanne 1 Kahe arvu korrutis on 30, nende arvude summa 11. Leida need arvud. Lahendus Seda tüüpi ülesannetes vaadeldakse otsitavaid arve tundmatutena ja ülesande tingimuste põhjal tuletatakse võrrandisüsteem tundmatute leidmiseks. Tähistame esimese arvu sümboliga x ja teise sümboliga y. Tingimusest, et arvude korrutis on 30, saame esimese võrrandi: x y = 30 Ülesanne 1 (2) Lahendus jätkub ... Tingimusest, et arvude summa on 11, saame teise võrrandi: x + y = 11. Saadud kaks võrrandit moodustavad võrrandisüsteemi
Samad mehed, kellega sõitsin, tulid jälle minu masi-nale ja mul kästi sõita jälle Kadrioru kanti. Inimesi, keda kinni võeti ja autole toodi, mina ei tundnud. Viisin need jällegi sadamasse. Ja jälle pidin uuesti välja sõitma. Kõiki inimesi keda otsiti, ei saadud kätte. Mina olin ühejoonega veos kuni pühapäeva hommikuni, s. o. 15. Juuni hommikuni. Selle aja sees pidin tegema 50 kuni 60 küüditamise sõitu. Minul oli uus masin ja mind aina kiirustati. Otsitavaid, keda kodus ei olnud, käidi mujal otsimas, kuid kõiki siiski ei leitud. Küüditajate seas oli ka vahepeal muudatusi; laupäeva õhtul pandi meeskonda kolm poisikeseohtu noormeest üks eestlane ja kaks venelast. Kinni-võetud inimesed viisin kõik sadamasse, peale ühe perekonna, kelle viisin Pääsküla jaama, kus samuti seisid trellitatud akendega vagunid. Kinnivõetud inimestest ei tundnud mina ketagi. Mulle on meelde jäänud, et Kadriorus viidi ära
18. Ositi integreerimine 19. Määratud integrali mõiste 20. Newton-Leibnizi valem 21. Määratud integrali omadused 22.Asendusvõte ja ositi integreerimine määratud integraali korral. 23. määratud integraali rakendusi: tasandilise kujundi pindala arvutamine, keha ruumala arvutamine. 24. differentsiaalvõrrandid. (DV). Lahendid, lahendite geomeetriline tõlgendus esimest järku DV korral. Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente[1]. Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku. Näiteks n-järku harilikku diferentsiaalvõrrandit, milles otsitavaks funktsiooniks on y, võib formaalselt esitada järgmiselt: . Iga funktsiooni y=f(x), mis võrrandisse paigutatuna seda võrrandit x suhtes samaselt rahuldab, nimetatakse selle võrrandi lahendiks.
Üldiselt nii ongi, et iga ülesande korral peame kirja panema selle sisule vastavate füüsikanähtuste kohta käivad valemid ja nendest siis midagi arvutama. See viimane pool ülesandest on reeglina puhas matemaatika ja nõuab mingi võrrandi või võrrandisüsteemi lahendamist. Siin tuleb kasutada oma teadmisi matemaatikast, sest võrrandite või võrrandisüsteemide lahendamine käib matemaatikas õpitud reeglite järgi. Vahe on ainult selles, et matemaatikas tähistatakse otsitavaid suurusi tavaliselt x, y või z, füüsikavalemis võib aga otsitavaks suuruseks olla mistahes füüsikaline suurus (kiirus, kiirendus, jõud, jne). Seda tavaliselt x, y või z-ga ei tähistata, kuid leitakse ta ikka samade matemaatikareeglite järgi (Eelmised kaks ülesannet olid näited sellisest arvutusest). Kui nüüd põrgete juurde tagasi tulla, siis nägime, et paigalseisev keha liigub peale põrget samas suunas, kus liikus pealelangev kuul, edasi. Pealelangeva kuuli liikumise suund aga
energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Põrgete korral püütakse leida näiteks põrkuvate kehade liikumissuundi ja kiirusi pärast põrget, kui enne põrget on need teada (kehade massid loetakse antuks). Selle ülesande lahendamiseks kasutatakse nii energia kui impulsi jäävuse seadusi. Miks ühest ei aita? Ja kui aitab, siis kumba kasutada? Näiteks absoluutselt elastse põrke korral on otsitavaid suurusi kaks : mõlema keha kiirus pärast põrget. Kui kasutame kas impulsi või energia jäävuse seadust üksinda, siis me ei saa probleemi lahendada, sest on kaks tundmatut, kuid üks võrrand. Sellepärast tuleb mõlemat seadust kasutada. Kui elastselt põrkuvad kaks võrdse massiga keha, siis pärast põrget on kehade kiirused vahetunud. Kui üks keha põrkub elastselt vastu massiivset seina, siis muutub kiiruse suund, aga mitte väärtus.
r r deformatsioone ei jää, tuleb määrata kehade kiirused pärast põrget v1 ja v 2 . Tuletame kehade lõppkiiruse arvutamise valemi niisuguse erijuhu jaoks, kui kehade algkiirused on samasihilised. Siis võime kiiruse ja impulsi vektorite asemel kasutada nende r r arvulisi väärtusi. Et nüüd on otsitavaid tundmatuid kaks – kehade lõppkiirused v1 ja v 2 , läheb nende määramiseks vaja kahte võrrandit. Esimene neist on, nagu ka mitteelastse põrke korral, impulsi jäävuse seadus. Teise võrrandi tuletamisel arvestame, et põrge on elastne, s.t. selle käigus ei mõju kehadele muid jõude peale põrkel tekkiva elastsusjõu. See on oma olemuselt konservatiivne jõud ja seetõttu kehtib absoluutselt elastse põrke korral mehhaanilise energia jäävuse seadus
annaabi.ee 
