lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur
8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks . 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandus ele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus
demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 – Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda – Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda – Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati „Pätsimeeste“ poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka „õiged mehed“. Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts – president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentraliseeritud juhtimine, poliitilised erakonnad olid keelatud (peale Isamaaliidu). Siiski K. Päts andis amnestia poliitilistele vangidele. Autoritaarne valitsemine Eestis jäi suhteliselt leebeks, kuid demokraatlikku korda enne okupatsiooni taastada ei suudetud, kuigi sinnapoole liiguti.
demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati ,,Pätsimeeste" poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka ,,õiged mehed". Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentraliseeritud juhtimine, poliitilised erakonnad olid keelatud (peale Isamaaliidu). Siiski K. Päts andis amnestia poliitilistele vangidele. Autoritaarne valitsemine Eestis jäi suhteliselt leebeks, kuid demokraatlikku korda enne okupatsiooni taastada ei suudetud, kuigi sinnapoole liiguti.
relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased. Siitpeale muutus opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu, mis liberaalse intelligentsi koondumiskohaks. Autoritaarse režiimi vastaste võitluse sünonüümiks kujunes Tartu vaim. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. Valitsusmeelsete saadikute ülekaalu tagamiseks moodustati eriline valimisorganisatsioon – Rahvarinne. Presidenti otsevalimistest loobuti ning 24 aprill 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. Mõni päev hiljem astus Kaarel Eenpalu valitsus ametisse. Nimetamisväärseid muudatusi ei kaasnenud. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Autoritaarne valitsemine Eestis oli suhteliselt leebe
Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda), Riiginõukogu (ülemkoda). Võrreldes 1920. aasta põhiseadusega piirati parlamendi õigusi tugevasti. Vabariigi valitsus, eesotsas peaministriga, kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi. Kaotati rahvaalgatus, streigiõigus, piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veebruaris 1938 toimusid Riigikogu valimised. Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24. aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt.
dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jms *Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu *Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks *Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised *Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas
uued riigijuhid 1937a. kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu. Rahvuskogu koostas uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Uue põhiseaduse kohaselt oli riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu(alamkoda) 80 saadikut; Riiginõukogu(ülemkoda) 40 liiget. Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes eelkõige presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. · EV 1. president: Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. 30. EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1920.-1930.AASTATEL VÄLISPOLIITIKA Iseseisva EVR välispoliitika esimeseks võtmeküsimuseks kujunes võitlus riigi tunnustamise eest. Mais 1918 olid Inglismaa ja Prantsusmaa de facto küll Eestit tunnustanud, kuid loodetud de jure tunnustamist Pariisi rahukonverentsil ei järgnenud
· Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkogu) · Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees, kuid määravat tähtsust omas presidendi usaldus valitsuse vastu. · Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. · Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne. · Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. · Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. · Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. · Majanduslik rahvuslus, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. · Plaanimajandus. · Kasvas riigi otsene roll majanduses. · Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele.
annaabi.ee 
