3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt. *valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt *rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus 10)Millised olid vabadussõjalastele iseloomulikud jooned? *juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised lubadused 11)Kuidas ja miks algas Eestis Vaikiv ajastu?
Eelnõude seas jäi kõlama 18 eluaastat, mis sai ka kehtivaks. Pikk arutelu käis rahvaalgatuste osas, mis siiski jäi vastu võtmata. Arutati, kui suur peaks olema parlament(99 või 101), kui kaua on koos üks koosseis(3 või 4 aastat) ning mitme kojaline see peaks olema(kaaluti 1 või 2, korra käidi välja ka 3- kojaline variant). Riigipea valimiste osas pakuti välja nii otsevalimisi kui kaudseid(Adamsi leer oli otsevalimiste poolt). Riigipea nimeks pakuti ,,riigivanem", ,,president" kui ka kuningas(kuningriiklased). Ametiaja pikkuseks pakuti 4-6 aastat(Adams 4, Raidla 5). Riigipea vanuseks sooviti alates 45 eluaastat, kuid lõplikult otsustati 40, mida esialgu ükski eelnõu ei pakkunud. Osad eelnõud (Adams, Raidla) tahtsid riigipea kandidaadile panna ette ka piirangud, mis puudutasid isiku kodakondsust ning Eestis elamist( a´la ,,peab olema olnud Eesti
mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused. II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister. III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2-kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste, Tallinn 1997 2. Eesti konstitutsiooniõigusest, Kalle Merusk, Raul Narits, Tallinn 1998 3. Põhiseaduse tulek
2. Miks on mõlemas põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esitage kaks põhjendust. (2 p) vanuselise piirangu põhjenduseks poliitilise ja elukogemuse vajalikkus; amet eeldab ka tuntust jne; 3. Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. (2 p) Seisukoht: ??? Põhjendused: 1) otsevalimiste pooldajad rõhutavad rahva osalemise väärtust (osalusdemokraatia) 2) vastaste arvates laiendaks see parlamentaarsele riigile sobimatult riigipea võimufunktsioone jne. Ül 7. Regionaalpoliitika 1996.--1998. aastal küsitlesid TÜ sotsioloogid 8133 põhi-, kesk- ja ametikooli lõpetanut. Diagramm annab ülevaate linna- ja maaõpilaste haridustee valikuga seotud rändeplaanidest maakonniti. 3. Põhjendage, miks Harju-, Pärnu- ja Tartumaal eelistavad noored kodukohta jääda. (1 p)
mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused. II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister. III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2- kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud kursusetöö eesmärk oli saavutatud, analüüsides kolm põhilist põhiseadust ning põhiseaduse kirjeldavad üldtunnusjooned. Kokkuvõtteks, autor tahab lisada, et tänapäeval põhiseaduslik kord vajab muutusi nii seetõttu,
täidesaatvale või kohtuvõimule. Tähelepanu tuleks juhtida ühele aspektile rahvasuveräänsuse teostamisel. Nimelt tunneb rahvas ennast suveräänsuse kandjana väga selgelt just teatud ajaperioodidel. Siinkohal on silmas peetud Riigikogu valimisi ja rahvahääletust. Tundub, et Eesti riigi rahvas soovib ennast sagedamini tunda rahvasuveräänsuse kandjana. Sellest annab tunnistust näiteks L. Meri poolt Riigikogule esitatud presidendi otsevalimiste seaduse eelnõu. Kokkuvõtvalt võib väita, et rahvasuveräänsus on õiguse esmane allikas. Rahva tahe, mis on leidnud väljenduse juriidiliselt relevantsetes vormides, on Eesti riigi tõeliseks vundamendiks, just sealt saab lähtuda iga mandaat, et omariikluses midagi täiustada või muuta. Mõned protsessid, mis on toimunud viimasel ajal Euroopa Liidus näiteks erinevate stabiilsusmehhanismide jõustamine võivad endaga kaasa tuua olukorra, kus rahvas kaugeneb riigi juhtimisest
hakata realiseerima org-i seisukohti plenaaristungi teke – väga korrapärased o ILO (RV tööorganisatsioon) esimesena pandi kokku riigid ja mitteriigid – valitsused, tööandjad ja töövõtjad o ELi uuendused: parlamentide sissetoomine hakatakse parlamenditaset moodustama otsevalimiste teel; esimesed valimised 1979 Struktuurielementide alusel o otsustavad organid kõrgemad organid (Peaassamblee jne), moodustatakse kõikidest liikmetest, pädevus: uute liikmete vastuvõtt kõrgema ametiisiku valimine täidesaatva organi moodustamine eelarve ja aruanded
ning ülemkojaks ehk Senatiks. Esindajatekotta kuulub 435 liiget ehk esindajat, kes on valitud rahva poolt igast osariigist, proportsioonis osariigi elanikkonnaga. Ülemkotta kuuluvad aga 100 senaatorit, seega kaks senaatorit igast osariigist. (Wilson, 1998, p. 306) Ajalooliselt nimetas senaatoreid ametisse osariikide seadusandlik võim, see aga muudeti 1913. aastal 17. põhiseaduse parandusega ümber nii, et edaspidi toimuks nende määramine otsevalimiste teel. Sellise süsteemi eesmärgiks on jaotada võimu, mis on kahe koja vahel enam-vähem võrdne, ning saavutada samal ajal ka suuremat tasakaalu väikeste ja suurte osariikide vahel. (Gitelson jt, 1996, lk. 214) Kongressi mõlema koja juhtkonnad on küll struktuurilt üksteisele sarnased, kuid erinevad veidi võimu jaotuses. Esindajatekoja juhtkonna kõige suurem võim koondub spiikri kätesse, kes valitakse ametisse enamushäältega kogu koja poolt
annaabi.ee 
