Parlamentaarses – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Presidentaalses – riigipea ja valitsusjuht; nimetab valitsuse liikemed parlamendist sõltumata; tseremooniate läbiviimine 9. Kas Eesti presidendil on suur mõjuvõim? Põhjendage oma seisukohta. – Ei ole, temale kuulub vaid esindusfunktsioon 10. Kas pooldate presidendi otsevalimist? Põhjendage. – Jah, rahvas saab ka oma sõna sekka öelda, riigikogus on kõik omakasupüüdlikud 11. Millistele tingimustele peab vastama EV presidendi kandidaat? – Sünnilt Eesti kodanik, vähemalt 40-aastane 12. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? – Pärast riigikogu valimiste tulemusi, alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks, preisdent määrab valimistulemusi arvestades peaminstrikandidaadi, viimane tutvustab riigikogule plaanivat
nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeale on antud suur võim ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib presidendi erandlikult valijameeste kogu). Eestis kehtib presidendivalimistel omapärane kaudne valimine. President valitakse riigikogus 2/3 häälteenamusega (68 häält). Kui riigikogu sellega kahe päeva jooksul hakkama ei saa, kutsub
vaatama, mis on võimalikud alternatiivid. Eestile on valitud kehtiva korra alusel president kolm korda ja nii nagu ennegi, ei suudetud seda teha Riigikogus vaid pidi kokku kutsuma valimiskogu. Palju on jõudnud arusaamale, et riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täishääleenamue reeglit, kus võitmiseks peab kandidaat koguma
seadusandluse ja üldse paralamendi tegevuse kvaliteeti. Paralmentaarriikides saab ülemkoda kaasa rääkida peamiselt seadusandluse alusel. Valitsuse koosesis ja eelarve sõltuvad enamsti üksnes alamkojast. Presidentaalriikides aga neid kodade vahelisi erinevusi ei ole. Ülemkoda valitakse otsestel valimistel ning just see on paralmendi tähtsamaks osaks. PRESIDENDI VALIMISED. Umbes pooltes parlamntaarsetes vabariikides valitakse president kautselt, umbes pooltes otseselt. Presidendi otsevalimist eelistavad enamsti maad, kus riigipeal on laialdased võimupiirid. Kaudsetest presidendivlaimistest on levinuim riigipea valimine parlamendi poolt. Mõnes riigis koguneb valimiskogu (paralmendi liikmed + osariikide või liidumaade esindajad). Eestis kehtib segasüsteem. Presidendi valimisteks on vaja riigikogu 2/3 häälte enamust. Kui 2 päevaga ei suudeta presidenti valida koguneb vabariigi presidendi valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikemtest ja kõikide valla ja
· annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; · vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; Presidendi ametikoht eeldab neutraalsust, seega peab valituks osutunu oma poliitilise kuuluvuse peatama. Ligi pooltes parlamentaarriikides valitakse president kaudselt (näit Läti, Ungari, Kreeka, Eesti jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel (näit USAs valib presidendi siiski valijameeste kogu). Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Osa neist võib olla nn portfellita ministrid (ilma ministeeriumita ministrid).
· annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; · vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; Presidendi ametikoht eeldab neutraalsust, seega peab valituks osutunu oma poliitilise kuuluvuse peatama. Ligi pooltes parlamentaarriikides valitakse president kaudselt (näit Läti, Ungari, Kreeka, Eesti jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel (näit USAs valib presidendi siiski valijameeste kogu). Õigus- ja kohtusüsteem Mõiste "õigus" tuleb ladina keelest ja on sealt levinud euroopa kultuuri. Eesti õigussüsteem tugineb germaani e saksa õigussüsteemile, mis on kujunenud rooma õigusest. Seda iseloomustavad mitmesugused keerukad ja
2) kolme aasta jooksul alates PS-e 1992. a. rahvahääletusel vastuvõtmist oli rahval õigus rahvaalgatuse korras algatada põhiseaduse muutmist. 75. Kas on võimalik ja kui on siis kuidas on võimalik lükata ümber väiteid, et 1992. a põhiseaduse järgi pole rahvas kõrgeima võimu kandjaks, sest põhiseadus ei luba rahval Riigikogu liiget tagasi kutsuda, ei näe ette rahvaalgatust ega presidendi otsevalimist? On väidetud, et tegelikult on rahvas kõrgeimast riigivõimust ilma jäetud ja PS § 1, mille kohaselt rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja, lihtsalt deklaratsioon. Seda väidet on püütud tõestada järgmiste argumentidega: 1) põhiseadus ei anna rahvale õigust Riigikogu liiget tagasi kutsuda. See väide on ilmselgelt paikapidamatu, sest traditsioonilise demokraatiaga riikides parlamendiliikme tagasikutsumist rahva poolt üldjuhul ei tunta
annaabi.ee 
