Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"otsealluvuses" - 10 õppematerjali

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis
2
docx

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis

Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on ilmestanud vastuolud kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude juhtide vahel, mis on tulenenud esimesest iseseisvusajast põhiseadusesse jäänud rudimendist. Presidendi arvates ei peaks kaitsevägi olema põhiseaduslik institutsioon, mille juhataja määrab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, vaid täitevvõimu struktuur, mille juhi määrab ametisse valitsus ning mille juht asub kaitseministri otsealluvuses. See on vaid üks võimalus, kuidas probleemi lahendada. Eesti poliitikas on riigikaitse arendamiseks erinevaid kontseptsioone. Arusaamu selle kohta, mis tagab Eestile julgeoleku on mitmeid. Ühe arusaama kohaselt on selleks NATO liikmeks olek. Eesti sõjavägi on ühtlasi ka NATO oma ning meid kaitseb selle alliansi põhiharta. Teise arusaama kohaselt on meie esmase julgeoleku tagamine siiski meie endi kätes. Olenemata sellest, et me oleme NATO liikmed, vajame me ka teatud iseseisvat

Ühiskond → Avalik haldus
23 allalaadimist
Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused
16
doc

Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused

(1 p) Maavanema määrab ametisse Eesti Vabariigi Valitsus; 6. Millised väited loetelust on tõesed Eesti Vabariigi omavalitsuste kohta? Tähistage tõene väide ristikesega, vale väide miinusega. (8 p) a) Omavalitsusüksusi nimetatakse valdadeks ja linnadeks. ÕIGE b) Omavalitsustel on kohalike maksude kehtestamise õigus. ÕIGE c) Omavalitsusel puudub toetuste kehtestamise õigus. d) Omavalitsus saab raha otse riigieelarvest ja oma eelarve puudub. e) Omavalitsus tegutseb parlamendi otsealluvuses. f) Kohalikul omavalitsusel ei ole täidesaatvat võimuorganit. g) Omavalitsus on kõigi lasteasutuste, koolide omanik. h) Omavalitsuse juhi määrab ametisse Vabariigi Valitsus 7. Milline roll on kohalikel omavalitsustel noorte elu korraldamisel? Tooge konkreetne näide. näiteks mänguväljakute rajamine Ül 17. Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eesti (10 p) Euroopa kontuurkaart 1. Kirjutage lahtrisse numbriga tähistatud riigi nimi ja tähistage antud riigi kohta

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
599 allalaadimist
Eesti keskaeg kokkuvõte
19
rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti.

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
Ühiskonna eksami konspekt
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

Valgamaa ­ Valga Võrumaa ­ Võru Põlvamaa ­ Põlva Tartumaa ­ Tartu Omavalitsusüksusi nim valdadeks ja linnadeks + Omavalitsustel on kohalike maksude kehtestamise õigus + Omavalitsustel puudub toetuste kehtestamise õigus - Omavalitsus saab raha otse riigieelarvest ja oma eelarve puudub - Omavalitsus tegutseb parlamendi otsealluvuses - KOV-il pole täidesaatvat võimuorganit - Omavalitsus on kõigi lasteasutuste, koolide omanik - Omavalitsuse juhi määrab ametisse VV - KOV volikogu valitakse 3 aastaks -

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
546 allalaadimist
Ühindkonna eksami kordamine
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

Võrumaa – Võru Põlvamaa – Põlva Tartumaa – Tartu Omavalitsusüksusi nim valdadeks ja linnadeks + Omavalitsustel on kohalike maksude kehtestamise õigus + Omavalitsustel puudub toetuste kehtestamise õigus - Omavalitsus saab raha otse riigieelarvest ja oma eelarve puudub - Omavalitsus tegutseb parlamendi otsealluvuses - KOV-il pole täidesaatvat võimuorganit - Omavalitsus on kõigi lasteasutuste, koolide omanik - Omavalitsuse juhi määrab ametisse VV - KOV volikogu valitakse 3 aastaks -

Ühiskond → Ühiskond
14 allalaadimist
Hiina referaat
31
doc

Hiina referaat

Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi , mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks . Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna ja 2 erihalduspiirkonda ). Provintsid Autonoomsed piirkonnad · Anhui () · Guangxi Tsuangi autonoomne piirkond () · Fujian () · Sise-Mongoolia autonoomne piirkond () · Gansu () · Ningxia Huei autonoomne piirkond () · Guangdong () · Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond ()

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
Ajaloo uurimustöö
37
doc

Ajaloo uurimustöö

Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Saksa vägede juhatuse poolt määrati Eestimaad valitsema kindralkomando 60 (Lõuna- Eestis s.h. Viljandimaal) ja kindralkomando 68 (Põhja-Eestis s.h. Järvamaal). Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (Kreishauptmann). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ning sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (Beirat), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kuipalju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (Amtsbezirk), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja

Ajalugu → Ajalugu
70 allalaadimist
Intellektuaalomand
50
doc

Intellektuaalomand

Eestis on vastavaks asutuseks Patendiamet Majandusministeeriumi valitsusalas; eri riikides on praktika erinev (nii tegeles veel hiljuti Belgias patentidega sealne majandusministeerium, kuna kaubamärke registreeritakse Beneluxi kaubamärgiametis; Šveitsis on intellektuaalomandi instituut avalikõiguslik juriidiline isik; Saksamaa patendi- ja kaubamärgiamet tegutseb kohtuministeeriumi alluvuses; Albaanias on ta valitsuse otsealluvuses). Patendiamet peab tööstusomandi registreid, menetleb registreerimistaotlusi vastavalt liigi kohta kehtivale seadusele ning teeb kandeid tööstusomandi esemete kohta (üleandmine- assignment, litsentsimine, pantimine jne). Registreerimistaotluse menetlus on iseloomult kvaasi-juditsiaalne, mitte tavaline haldusmenetlus; seepärast Saksamaal on tööstusomandi ekspert võrdsustatud esimese astme kohtunikuga. Menetlus eri liiki objektide suhtes on erinev. Nii rakendatakse patenditaotluste ja

Õigus → Intellektuaalne omand ja...
65 allalaadimist
EESTI AJALUGU
27
docx

EESTI AJALUGU

Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega. Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti.

Ajalugu → Ajalugu
105 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

vaelu normiks. sõjatööstuskompleksi   ja   olid   Moskva (1945­50) kasvas tööstustööliste arv 26 000­lt 81 puuvillakombinaadid,   kus   vabad   töökohad NSV   Liidu keskasutuste   majanduse   NSV   otsealluvuses. nurgakiviks   Liidu   sõja­   oli 000­ni. täideti   taas   eelkõige   sissetuleva   tööjõuga.   Nii aastakümneid tööstuse   üheks   olnud   esmaseks   rasketööstuse

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun