erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et Ajalugu neid õppimisel aidata. Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalk programmeerimiskeeles.
Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) Suurim kiirendus (g) 7 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A 3.Erinevaid arvutihiiri 3.1. Keripall hiir-Trackball Trackball e. juhtkuul on osutusseadis, mis sisuliselt kujutab endast selja peale pööratud hiirte( hiire all on samasugune kuul). Et liigutada ekraanil kursorit, keeratakse kuuli sõrmedega või peopesaga. Harilikult on kuuli kõrval kolm klahvi või nuppu nagu hiirelgi. Hiirega võrreldes on juhtkuulil see eelis, et ta seisab ühe koha peal paigal ja ei vaja seega kasutamisel nii palju ruumi kui hiir. Lisaks võib juhtkuuli asetada mistahes alusele ja hoida ka käes või süles. Seepärast kasutatakse juhtkuule
Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket (vikipeedia(d) 2009). 6 2.2.4 Klaviatuur Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka (Klaviatuur 2009). 2.2.5 Hiir Hiir on laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske.Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga (e-teatmik(b) 2009). 7 3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid 3.1 Tehnostress
Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit. 62. püsimälu- ehk ROM on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. 63. RAID- on selline andmesalvestuse viis, kus ühtesid ja samu andmeid salvestatakse eri kohtadesse mitmele kõvakettale. 64. redaktor- redigeerimisprogramm või moodul 65. riistvara- arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 66. rott- (juhtkuul), osutusseadis, mis sisuliselt kujutab endast selja peale pööratud hiirt ( hiire all on samasugune kuul). 67. rööpport- välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. 68. saalimine- tähendab programmi üleviimist kiirest mälust (muutmälust) aeglasse mällu (kõvakettale) ja vastupidi. 69. siin- on Intel Corporationi poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse
erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket (vikipeedia(d) 2009). 1.3.4 Klaviatuur Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka (Klaviatuur 2009). 1.3.5 Hiir Hiir on laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske.Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga (e-teatmik(b) 2009). 1.4 Arvuti riistvara Riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-, väljundseadmeid,
tarbeprogrammide kasutamise juhtimine ja kõigi juhtimis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine. Personaalarvutites kasutatakse tänapäeval mitmeid operatsioonisüsteeme: MSDOS üksikkasutaja operatsioonisüsteem alates 1981. aastast. Kõige populaarsemateks töökeskkondadeks olid MSDOS-iga NortonCommander ja graafiline töökeskkond Windows3.1 ja 3.11 Windows ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (ingl. Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows 95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilisem töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga. Windows võeti kasutusel 1985. aastal. Peamised lisavõimalused võrreldes MS-DOS-iga: · 32-bitistel programmidel lubab kasutada failinimesid kuni 250 sümbolit. Nimed võivad sisaldada suur- ja väiketähti, mille vahel tehakse vahet, tühikuid, eesti eritähti ja
väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klav. kasutaja asi. · Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) Hiir Laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga. Hiiri on kolme tüüpi: 1. mehaanilised, mille põhja all on kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul
väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klav. kasutaja asi. Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) o Hiir Laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga. Hiiri on kolme tüüpi: 1. mehaanilised, mille põhja all on kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul
22 · tühikuklahv (Space key) · sisestusklahv (Enter key) · tagasilükkeklahv (Backspace key) · lisamisklahv (Insert key) · kustutusklahv (Delete key) · algus- ja lõpuklahv (Home key, End key) · leheküljeklahvid (Page Up key, Page Down key) · numbrilukustusklahv (Num Lock key) Kirjuta klaviatuuriklahvide juurde nende eestikeelsed nimed ja kirjelda lühidalt, mida mingi klahviga teha saab. Hiir (mouse) on osutusseadis ekraanipunktide äranäita- miseks. Kasutatakse mehaanilisi (kuuliga) ning optili- si (valgusdioodiga) hiiri. Optilised hiired muutusid hin- nalt konkurentsivõimeliseks paar aastat tagasi, nad pea- vad kauem vastu (pole kuluvaid osi), ei vaja puhastamist ning on vähenõudlikumad kontaktpinna suhtes. Optiliste hiirte puuduseks on hiirekursori ootamatu hüplemine. Foto 41. Mehaaniline hiir Hiireklahvide tüüpilised tähendused: seestpoolt
annaabi.ee 
